“Minu elu on kujunenud niimoodi, et ma olen teinud natukene meeste moodi tööd. Ma olen ainus naisrektor kogu Euroopa Liidus ja vahel ma tunnen ennast ka natukene rohkem “mehena” kui “naisena”,” väitis Raik.

“Mul oli väga hea isa, kes kogu põhikooli aja igal õhtul õppis minuga,” avaldab ta. “Isa sundis mind kõiki jutustavaid õppeaineid ära rääkima niikaua, kuni ma suutsin seda inimkeeli seletada. Ma arvan, et see on mind rohkem mõjutanud, kui minu sugu ja vaimsed võimed, mis mulle on kaasa antud. Tahe, et kui sa midagi ette võtad, siis see asi lõpuni ära teha — see tuli mul päris kindlasti kodust ja oma isalt.”

“Vastates hästi lühidalt küsimusele, et kuidas ikkagi heaks meheks kujuneda, siis tühja nendest teadmistest ja oskustest, PISA testist, funktsionaalsest lugemisest, matemaatikast ja reaalainetest — tähtsad on väärtused ja hoiakud. Neid ei saa klassiruumis sajale inimesele rääkida. Kõige olulisem asi on eeskuju.”

“Toon ühe näite, kus te võite minuga absoluutselt mitte nõus olla, aga see on kogu Eesti ühiskonda viimasel nädalal kõvasti kõigutanud. See on see õnnetu lugu, kus politseinik pidi olles patrullis tõstma relva ja tulistama kahe noaga mehe pihta. Ta oli patrullis oma sõbraga, üks neist on 24-aastane, teine 27-aastane ja nad said järgmistel päevadel kuulda, kas nad tegid õigesti või ei teinud,” rääkis Raik. “Vaieldamatult oskavad nad tulistada, nad on seda õppinud, aga kas nad tegid õigesti? Kas nende väärtused ja hoiakud on paigas? Tegid ju küll. Kui sa kaitsed iseennast, siis sa kaitsed teisi. Teistmoodi ei ole võimalik. Ometi said nad ühiskonna käest päris kõvasti sakutada. Minu lihtne vastus oleks, et jätame reaalsed oskused korra kõrvale, mõtleme väärtustele ja mõtleme eeskujule.”