Sõltuvusnõustaja: lähisuhtevägivalla ohvril on risk sattuda alkoholi- või ravimisõltuvusse

 (3)

Sõltuvusnõustaja: lähisuhtevägivalla ohvril on risk sattuda alkoholi- või ravimisõltuvusse
Foto on illustreerivPanthermedia/Scanpix

“Ma joon iga päev veini, sest siis tunnen ennast vähem üksikuna. See algas juba meie suhte alguses, kui olin lapsega üksi ja mees tuli ja läks, millal ise tahtis.” Sellised lood on mulle kui sõltuvusnõustajale igapäevased, kui küsin, kuidas see kõik algas

Iga lugu on pisut erinev ja ometi nii sarnane. Soov leida alkoholist lõõgastust ja pisutki unustust, et toime tulla eluga, millest väljapääsu leidmine näib võimatu.

Naiste alkoholism erineb oma tarvitamismustri poolest meeste omast. Kui aga sõltuvus on välja kujunenud, pole enam vahet, kuidas ja miks see algas. Tarvitamine algab sageli põhjusel, et ollakse suhtes vaimselt tasakaalutu inimesega, kellele meele järgi olemine polegi võimalik, ükskõik kui suuri pingutusi teine pool selleks ei teeks. Sõltuvusest vabanemine on raske, aga võimalik.

Seejuures on oluline õppida tundma päästikuid, mis võivad olla suureks takistuseks sõltuvusest tervenemisel.

Naised, kes ei suuda lõpetada suhet, milles nad kannatatavad vaimse ja füüsilise vägivalla all, jagunevad suures plaanis kaheks. Ühed keskenduvad täielikult suhtele ja võtavad kogu vastutuse enda peale, teised hakkavad kuritarvitama alkoholi ja ravimeid.

Seotud lood:

Madal enesehinnang ja igapäevane veinijoomise harjumus võib kujuneda aastatega sõltuvuseks. Siis pole enam vahet, millised olid algpõhjused, juuakse, sest teisiti enam ei saa. Selles etapis on ka keeruline hinnata, kus jookseb piir sõltuvuse tagajärgede ja lähisuhtevägivalla vahel ja kumb pool on ohver.

Naised on visad, vaatamata sagedasele joomisele säilitatakse töökoht ja tihti ollakse ka ainus inimene, kellel on peres püsiv sissetulek. Paraku talutakse aga partneri alandusi ja süüdistusi, pidev süütunne oma joomise pärast annab selleks suurepärase pinnase.

Miks on sõltuvusest tervenemine nii raske?
Inimese aju on nagu raudtee, elu jooksul sisse harjunud mustreid on keeruline muuta. Uue eluviisi õppimine on nagu tee ehitamine võpsikusse, kus pole seda kunagi varem olnud.

Praktika on näidanud, et üksi ei taastu sõltlane peaaegu kunagi, ta vajab selleks kõrvalist ja süsteemset abi.

Loe veel

Minu juurde jõuavad kliendid just selles etapis, kui joomine on hakanud igapäevast elu niivõrd segama, et tuleb midagi ette võtta. Tihti on esimeseks abiotsijaks lähedane pereliige, kes soovib leida väljapääsu tekkinud olukorrale.

Sageli sunniga alustatud koostöö sõltlasega toob aga päevavalgele hulga põhjuseid, mis teevad tervenemise raskeks ja mõnel juhul isegi võimatuks. Koostöös terveneva sõltlasega jõuame päästikuteni, mis tema elus on ja kisuvad tagasi vana eluviisi juurde.

“Kas sa oled valmis kõigeks, et alkoholihullusest pääseda?” See on küsimus, mida esitan sageli oma klientidele. Uue mõtteviisi arendamisel on oluline, et inimene õpiks nägema, mis on tema jaoks peamised ohuallikad tervenemise teel. Ja mõne karske kuu möödudes selgub, et põhipäästikuteks võivad olla just kõige lähedasemad, need, kelle pärast või kelle soovitusel on tervenemise tee ette võetud. Tihti on sõltlane inimene, kes on harjunud olema alati süüdi, kelle enesehinnang on joomise tõttu niivõrd kannatanud ja ta usub, et polegi rohkemat väärt.

Et välja kannatada igapäevast terrorit ja isolatsiooni, saab alkoholist hea sõber, kes aitab näiliselt igapäevase õudusega toime tulla.

Kallid naised, kes te kannatate lähisuhtevägivalla käes ja sellega toimetulekuks otsite abi alkoholist! Te pole üksi, teid ootavad samast olukorrast väljapääsu otsijad, teid mõistetakse ja toetatakse. Otsige sellest väljapääsu enne, kui olete lõplikult laostunud, joomine viib teid järjest sügavamale sohu. Kui elate koos inimesega, kes teid terroriseerib nii füüsiliselt kui vaimselt, ei muuda teda miski, kõige vähem teie püüdlused olla tubli ja kaine. Ükskõik kui palju te ka ei pinguta. Iga inimese elu peaks olema talle kõige olulisem, isegi kui tuleb teha väga raskeid otsuseid ja jätta maha kõik, millesse olete panustanud sooviga, et kunagi saab kõik korda.

Vaadake faktidele otsa — kui ilusa elu unistusest on alles jäänud ainult mälestus või seda pole veel saabunudki, on tulevikus selle tõenäosus nullilähedane. Otsige abi ja võtke see vastu — ükskõik kui ebaturvaline see ka esmapilgul ei tundu, on see igal juhul võimalus pääsemiseks lõputust õudusest. Asudes tervenemise teele, kuid jäädes samasse keskkonda, on see nagu püssirohu tünnil istumine, mis võib iga hetkel plahvatada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare