1. Soomlased täidavad seadusi. Seadus on ühiskondlik kokkulepe ja siin ei arutata, kuidas sellest mööda nihverdada või asju omakasupüüdlikult tõlgendada.

2. Soomlased tahavad vaikust ja rahu. Seda nii tööl kui ka näiteks ühissõidukis. Üle bussi mobiiltelefoniga rääkimine on ebaviisakas, Sa segad sellega teisi.

3. Soomlased ütlevad Sulle esimesel kokkusaamisel Sina, mitte teie. Soomes on tavaks sõbralik ja alati viisakas suhtlemisviis. Eestist tulles oli minu jaoks eriti harjumatu ülemuse sinatamine. Aga varsti saad Sa aru, et siin ei ole ülemusi ja alluvaid, inimesed teevad lihtsalt tööd ja ametinimetused koos vastutusemääraga on lihtsalt erinevad.

4. Tervitades surutakse tavaliselt kätt. Kui inimesega ollakse juba tuttavad, piisab sõbralikust Hei!-tervitusest. Noored ütlevad ka Moi!

5. Kui liikluses on esimene rada mõeldud sõitmiseks ja teine rada möödasõitude tegemiseks, siis seda kasutataksegi ainult möödasõitude tegemiseks. Vahel unustab mõni Eesti numbriga auto ennast sinna sõitma…

6. Kui pargid auto tasulisele alale, pead selle eest maksma. Trahv tuleb peaaegu kindlasti ja vaidlust ei tasu alustada ka siis, kui näiteks Su auto on pargitud teeserva, kuid nina on sõidusuunale vastupidises suunas.

7. Soomlaste jaoks on nende oma kaubamärgid väga olulised. Kui ostetakse mobiiltelefon, siis on see Nokia. Kui lapsele ostetakse talvesaapad, siis kannavad need Kuoma kaubamärki. Soome naised peatuvad alati pikemalt Lumene kosmeetikaleti ees. Ja külla minnes või töökaaslasele lahkumiskinki tehes on oluline teada, et soositud on Iittala, Pentiku või Marimekko asjad. Viimastel aastatel on omamoodi hulluseks saanud Jopo jalgratas. See on 1960-ndatel loodud jalgratas, mille autor Eero Helkamalla soovis teha sellise jalgratta, mis sobib kõigile ja mis on nüüd oma tähetundi nautimas. See lihtsalt on nii.

8. Iga koduse töö jaoks (näiteks nõudepesumasina ühendamine) tuleks kutsuda meistrimees. Kui selgub, et oled ise olnud nii nupukas ja sellega hakkama saanud, aga ikkagi on tekkinud veeuputus, küsitakse asjatundja paberit. Kui seda pole, siis kodukindlustus ei kehti.

9. Soomlastel on kalendris palju rohkem nn punaseid päevi ja pühasid kui Eestis. Nende elu on palju tihedamalt seotud kirikukalendriga. Aeg-ajalt võid märgata, et hommikul lehvivad igal pool Soome lipud. See võib olla näiteks soome keele päev või nende rahvuseepose Kalevala auks lehvima pandud lipp.

10. Igal suuremal pühal on soomlastel oma söök. Näiteks joulutorttu või lihavõtete ajal pasha ja mämmi, selline rukkijahust tehtud must, natuke veniv ja hästi magus mass. Laste sünnipäeval ära unusta panna lauale Karjala pirukaid (soome keeles karjalanpiirrakka).

11. Soomes ei müüda alkoholi ja tubakat alla 18-aastastele. Kanget alkoholi müüakse ainult riigile kuuluvates Alko kauplustes, tavalistes toidupoodides on müügil siider ja õlu.

12. Purjus peaga sõitmine toob kaasa tõsised karistused. Joobe piir on Soomes 0,5 promilli.

13. Taksosõit on Soomes kallis. Ühistransport on aga nii päeval kui ka öösel nii hästi korraldatud, et kui vähegi oma käimisi ette planeerid, ei olegi alati autot vaja.

14. Soomlased armastavad liikumist. Kui juhtud varem tööle minema või õhtul koju jalutad, näed kindlasti tervisesportlasi. Väga paljud sõidavad tööle jalgratastega.

15. Minu arvates on Soomes igas teises kodus koer. Neid on suuri ja väikeseid, pruune ja musti, haukuvaid ja rahulikke. Nad on alati rihma otsas ja omaniku käe otsas on alati kakakott. Hulkuvaid loomi ma Soomes näinud ei ole. Ja kahe aasta jooksul olen kohanud vaid nelja kassi. Minu arvates väga huvitav fakt.

16. Lemmikloomade sissetoomise kohta on selged nõuded kirjas leheküljel www.evira.fi. Kasside, koerte ja lindude kaasa toomisele on omad ettekirjutused. Hamstrid-jänesed ja akvaariumikalad võid niisama laevaga üle tuua.

17. Söök ei ole Soomes kallim kui Eestis. Vaata julgelt neid pakkide kaupa postkasti tulevaid pakkumisi. Tavaliselt on toidupoodides kampaaniad esmaspäevast kolmapäevani ja neljapäevast reedeni. Eestist Soome kolides tunduvad mõned hinnad täiesti uskumatult odavad.

18. Soomes on Eesti toidupoode rohkem, kui arvata oskad. Meil on Espoos näiteks viis sellist poodi, kust saab osta nii kohukesi, hapukoort, musta leiba ja meekooki, Kalevi kommidest rääkimata.

19. Soome tulles osta endale kõigepealt mobiiltelefoni kõnekaart. Püsiva liitumise eest nõutakse tagatisraha ja Sul on algul kergem-odavam-lihtsam ajada asju kõnekaardiga.

20. Internetiühenduse võid saada kaasa koos üürikorteriga. Kui oled juba kauem Soomes elanud, tasub uurida erinevate telefonioperaatorite pakkumisi. Meie pere kasutab Saunalahti ühendust, kiirus on 100 ja kuumaks 19.90. Väga mugav.

21. Wifit Soomes praktiliselt ei ole. Kui leiad ta üles, oled õnnelik, see võib juhtuda Helsingi kesklinnas, mõne kooli või raamatukogu lähedal.

22. Pangakonto avamiseks on vaja Soome isikukoodi. On pankasid (näiteks S-Pankki), kes usaldab Sulle ka kohe internetipanga koodid, ja on pankasid (näiteks Nordea, Danske Bank), kes annavad Sulle netipanga koodid alles siis, kui pangakontole on kolm kuud järjest tulnud regulaarne sissetulek.

23. Palk makstakse pangakontole. Mingit sularahas susserdamist ära usu, suure tõenäosusega on siis tegemist sellega, et maksud on maksmata ja Sind kasutatakse lihtsalt nahaalselt ära.

24. Aja selg sirgu ja ole uhke! Soomlased on palju iseseisvamad ja julgemad kui eestlased. Tea oma õigusi ja julge küsida, ka vigases soome keeles, kui miski jääb arusaamatuks.

25. Jõuluvana on päriselt olemas. Elab Soomes.

“Tahan Soome elama!” on 92-leheküljeline värvitrükis teejuht, kus on konkreetsed näpunäited ja tõsielulood. Seal on kirjas autori ja teiste kogemused sellest, kuidas peaks hakkama Soome minekuks asju ajama ja mismoodi on teiselpool lahte kõige lihtsam uut elu alustada.

Loe kindlasti ka teisi raamatukatkendeid: