Talve Hispaanias veetnud eestlanna ütleb uhkusega: mina olengi kliimapagulane! Tervet aastat Eestis elada ei suudaks
Käibele on ju läinud isegi sõna - kliimapagulane! Oleks kui midagi halba, et inimesed vahepeal mujal elavad. Lugesin täna Marilyn Jurmani blogilugu sellest, et ta tuleb nüüd Eestisse tagasi. Vaatasin, et sotsiaalmeedias ja kommentaariumis mitmed inimesed mõnitasid, et näe, ka pages Eestist.
Maailm ongi valla ja eriti noored inimesed peaksidki reisima. Ütlen ausalt, veel kolme-nelja aasta eest oli mul probleeme stressiga ja kartsin, et kogu üldine olek võib isegi areneda depressiooniks. Õlekõrreks osutus kunagiste kooliõdede kutse, et läheks koos Austraaliasse! Midagi teistmoodi.
Olime seal aasta ja ilmselt läks hammas reisimise osas verele. Kui tagasi Eestisse tulin, ei osanud kuidagi olla. Oli kogu aeg kihk, et läheks ikka reisima. Sai tehtud lühemaid sutsakaid. Kõige pikem oli see, kui olin ligi kaks kuud Itaalias. Eelmise aasta sügisel mõtlesin, et prooviks nii, et koliks terveks talveks ära ja sihtkohaks valiks Hispaania.
Eesti on väga väike - tuttavate tuttavatel on Tenerifel elamispind ja sain esiti nende juurde. Nad aitasid mul ka ühes restoranis töö saada. Ma elasin väga kiiresti sisse. Seal on eestlasi päris palju ja muidugi lahedaid kohalikke. Kui Eestis tiksud oma kindlas rutiinis, siis seal on kõik teisiti. Päikeseline on nii ilm kui ka suhted teiste sealsete inimestega. Jõulude aegu tulin paariks päevaks koju, aga väga hea meel oli tagasi minna. Eestis oli üleüldiselt õhkkond kuidagi rusuv. Ma jälgin kogu aeg Eesti uudistekanaleid. Pärast aastavahetust oli eriti piinlik lugeda, et kõik muu (algas ikkagi EV100) oli nii tühine, arutati vaid selle üle, miks ETV pealt hümn ei kõlanud.
Ka meie ei kuulanud koos teiste eestlastega Tenerifel hümni, aga mõtetes olime ka aastavahetusel ikka kodumaaga. Just kurjust ja ebavajalikku kriitikat on Eestis kohati liiga palju. Ma olin alguses mõelnud isegi, et tuleks juba märtsis tagasi, aga üks sõber läks pikemaks ajaks Mallorcale, läksin temaga kaasa. Sain veidi taskuraha teenida ühes hostelis töötades. See oli super kogemus - sain tuttavaks inimestega pea igast maailma nurgast. Kaks hiinlast õpetasid mulle isegi nende keeles põhifraasid selgeks.
Hispaanias on elu odav
Kahju oli sealtki lahkuda, aga samas tikkus kerge koduigastsus peale. Nüüd esimese nädalaga on see igatsus veidi kadunud. Ma olen saanud tunda nii palju kriitikat. Imestama paneb seegi, et mult küsitakse, kust küll võtsin raha, et Hispaanias elada! See ei nõua suuri summasid, ikka saad ööbida mõne tuttava juures või rentida toakese. Palgad on seal okeid ja näiteks restoranis töötades saab korralikult jootraha. Toidukaubad on väga odavad. Kui nüüd siin mõnes suuremas ostukeskuses käin, siis ikka imestan, et meil on kõik nii kallis. Samas palgad ei ole meil suured. Ma lähen ka nüüd siin ühte söögikohta tööle. Ütleme nii, et võrreldes Hispaaniaga on palk väga nadi.
Ma ei arva, et olen kuidagi riigireetur, kui vahepeal ära käin. Alati tulen kindlasti tagasi. Kuigi jah, eks need reisid panevad mõtlema küll, et meil Eestis pole kõik korras. Ma ei mõtle vaid kliimat, ka hinnad ja üldised kriitilised hoiakud. Rohkem positiivsust!
