Uuringust selgus: eestlased ei taha uskuda, et kodukohas võiks aset leida mõni tõsisem juhtum, mis paneks inimesed hädaolukorda
Hea teada: Rahvastiku hädaolukorra valmisoleku uuringust (2017) selgus, et Eesti elanike teadlikkus võimalikest ohuolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks on väike ning tõsisesse olukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte, vahendab ajakiri Eesti Naine.
Viimase paari aasta jooksul on veidi üle poolte Eesti 18+ vanuses elanike mõelnud sellele, et pere võib ohtu sattuda ja kõige enam kardetakse põlengut, mis jätab koduta, aga mainiti ka liiklusõnnetusi-avariisid ja röövimisi-vargusi.
Üldiselt ei taheta uskuda, et kodukohas võiks aset leida mõni tõsisem juhtum, mis paneks inimesed hädaolukoda, seda peab võimalikuks vaid veidi vähem kui kolmandik vastajatest.
Riigi valmisolekus nii kindlad ei olda — vaid iga viies usub, et mis tahes hädaolukorras jõuab riik oma elanikele appi hiljemalt 7 päeva jooksul.
Usk oma pere iseseisvasse toimetulekusse on suur ehk umbes pool elanikkonnast usub, et kui neil oleksid selleks kõik vajalikud vahendid ja varu, saaksid nad hakkama vähemalt seitse päeva, olles muust maailmast ära lõigatud.
Loe teema kohta pikemalt värskest märtsikuu ajakirjast Eesti Naine.