NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
05.09.2018 12:18
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Tänud fondile ja annetajatele, olete suureks abiks." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
05.09.2018 12:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "ehh" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
05.09.2018 13:12
Ma pole küll pahatahtlik, kuid see kõik meenutab juba mu noorusaja kirjamängu, sina saada viis rubla mulle ja 5 kirja oma sõpradele, kes jälle saadavad 5 rubla sulle jne. jne. ja lõpuks saad ülirikkaks. Lõputult elada ei saa meist keegi, ükskõik, kui suure summa võõrast raha selleks ka ei panustaks. Aga need mõne eurosed annetajad on ju ikka need samad peost suhu elavad heategijad. Keda ennast keegi ei aita. Ja ega nad seda ootagi. Kas me liialt lootusi üles ei küta? Kõigi nende annetuste korjamisega? Sest enamusel ei ole sedagi raha, et ise ennast hästi tunda saaks. Rääkimata teiste abistamisest. Kas me mitte liialt teiste peale ei ole hakanud lootma? Ja kas me ikka ise oleme kõik mängu pannud, et viimases hädas pöördume annetajate poole?
Võib aru saada, et nooremad inimesed, kel elu veel ees ja kes on kõik teinud ja see on viimane õlekõrs. Aga peale vähi on ju ka teisi haigusi ja ju ka palju teisi juhtumeid, õnnetusi või hädasid, milles samuti loodetakse teiste annetustele. Sageli ise mitte sentigi panustades. Ei tea, ei saa ma aru sellisest mõtteviisist. Loodus ja saatus võtab kord ikka oma. Ükskõik, kui palju me ka ise ei panustaks. Samas ei saa ma ka aru, miks peaks just ühtedel olema selleks suurem õigus kui teistel? Ja 100% kindlust ei anna ka see aitamine. Ei tea, äkki ma olen pika eluea jooksul omandanud mingi immuunsuse teiste hädade suhtes või on elu mind kalgiks muutnud? Aga aru ma ei saa. Lõputult ju sellele kõik loota ei saa. Ikka peab keegi olema see jumal, kes ütleb, et sina võid loota, aga tema mitte. Sest lõputult ju annetada pole ka võimalik. Kusagil on isegi heatahtlikkusel piirid ees. Ja mida siis öelda neile, kes oma lootustele eitava vastuse saavad? Äkki me siiski sekkume saatusesse ja see ei jää tagajärgedeta?
Aga jah, igaüks teeb seda mida paremaks arvab. Mina kulutan selle annetusraha ja enamgi veel oma lähedastele. Sest ka nemad vajavad seda. Ja mis parata, veri on ikka paksem kui vesi.
Vaat selline südametu inimene olen mina. Aga enam ümber mind keegi ei kasvata. Varem või hiljem jõuan ka mina sinna, mida teised püüavad ikka kaugemale lükata. Aga ma loodan, et ei mina ega keegi teine mu lähedastest aitamiseks suurema abi järele kätt ei siruta. Pole ma elus loteriil suuri summasid võitnud ega elult erilisi kingitusi saanud. Milles seda siis veel vanuigi? Me ei suuda ju tervet ilma soojaks kütta.
Aga eks seegi tagasihoidlik arvamus ole vanainimese heietus, ei muud. Need, kes teisel arvamusel, ärgu solvugu või veel parem, ärgu seda parem lugegugi. Milleks end ärritada.
05.09.2018 13:19
Üle 60 aastastele pole mõtet annetada. Nende jaoks on riik.
05.09.2018 13:56
Meil on liiga palju inimesi, keda riik alt veab, maksu on korjanud, aga tagasi (ravi) ei anna. Aga kui vägev on otsustajate palk, autod, muud hüved, ameti ümbernimetamise kulud ja muu "ülitähtis" tühi tähi, millele sihtotstarbeliselt raviks kogutud raha läheb!!!!
05.09.2018 14:00
Riik on oma haiged alamad hüljanud.
Aga Ratas just ütles, et riigireetmine on üks hullemaid asju.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega