Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Tervisemure
kõht või närvid
 
bakter 24. märts 2012, kl 12.12
mingi pool aastat kõhuga jama valutab ja kas täitsa lahti või käärib ja ikka nagu koogitainas -toiduga olen väga ettevaatlik ja väga hulluks läks peale nexiumi ravi.kaalus olen kaotanud 6 kilo ja jõuetu. ravimiga sain kõrvalmõjudena nagu perearst ütleb,ärevuse ja depresiooni.kas kõhulahtisus võib olla närvidest? proovisin solofti kuid ei talunud seda-olukord läks hullemaks ja arst võttis selle maha.endal arvamus, et sooltes midagi.
palun jagage oma kogemusi
tänulik.
 
Seeneke 24. märts 2012, kl 13.11
vabalt võib olla närvidest. mul ka pingelise töö tõttu. ja ei olegi midagi teha. ainus võimalus vahetada töökohta.
 
bakter 24. märts 2012, kl 14.33
kas siis kõht valutab ka ja iiveldab ja söögiisu pole.
ma kahjuks kodune, nii, et mul pole see tööga seotud.
ja kas tõesti aitab ainult ad võtmine või on muid variante...jube on seda kannatada küll...
 
gg 24. märts 2012, kl 14.38
Kas oled proovinud piimast loobuda. Äkki on Sul laktoosi talumatus. Äkki Sa ei talu teravilja. Samuti kas Sinu magu on kontrollitud.?
Jäta piimatooted toidust välja, vast läheb paremaks.
 
bakter 24. märts 2012, kl 15.00
piimatooteid ei tarbi samuti nisujahu-praegu ainult tittede pudrud põhiliselt ja magu kontrolliti kuskil 5 aastat tagasi-leiti kogemata refluks ja sain ravi.nüüd aga arst ütleb, et pole põhjust kontrollida, et see nexiumi tagajärjel ja aitab ainult ravi ad-dega. kas kuhugi tasulisse saaks minna gastroloogile ja kas seal peab ise maksma ka kõik uuringud?
tänud.
 
to bakter 25. märts 2012, kl 08.15
kas sul ka iiveldab koguaeg? Mis sa selle iivelduse vastu võtad?
 
Laura 25. märts 2012, kl 12.08
Muidugi on närvidest kõhulahtisus.
 
aga 25. märts 2012, kl 12.33
kas närvidest võib süda ka paha olla koguaeg:S?
 
bakter 25. märts 2012, kl 13.06
iiveldab pidevalt, vastik muidugi ja midagi ei oska teha kuid mul on suurem probleem see, et söök jube vastik ja kui midagi alla suudan neelata siis 15 minuti pärast vetsus ja need ärevuse hood on kogu aeg. mõtlesin, et võib-olla tõesti närvidest sest enne ma olin kogu aeg näksija kui veits halb oli-järelikult mul see ärevus ammu sest tihti oli kõhus õõnes tunne ja kiskus nagu magu-väga ebameeldiv oli ...aga nüüd on see küll kohutav olek-arst kirjutas remeroni-aga see vist rohkem magamiseks ja ärevust vist ei ravi...väga raske...
 
to bakter 25. märts 2012, kl 13.10
mul täpselt samamoodi. Võtan ka mirtasapiini kas sul hommikul ärgates juba süda paha?
 
teemaalgatajale 25. märts 2012, kl 13.40
Kes veel tõesti ei tea, siis närvidest võivad teil olla sada häda. Iiveldus, toit tundub vastik (isutus), kõhulahtisus, lihasvalud, torked südames, pearinglus, käed ja jalad on tuimad jne.
Kuna teemaalgatajal on juba ärevus, siis see on ju ehtne näide, et närvidega on asi väga korrast ära. Kas esineb ka paanikahooge??
 
bakter 25. märts 2012, kl 14.24
mul on nii, et hommikul kohe väga paha-siis väike kaerahelbe puder-kõht hakkab küll õrnalt valutama, aga läheb veidi kergemaks, aga siis kutsub vetsu-vahel enne seda tõstab isegi veidi palavikku kuni 37,5----ja varsti kõik kordub.
Ma ei tea mis on paanikahoog-mul on nii, et tuleb see vastik ärevus,keha läheb kuumaks,olek on kohutav, värisen ja siis mingi aja pärast rahunen,jalad nõrgad ja värisevad, väsimus ja vahel nn hulkuvad valud, tahan omaette olla-ei võta telefoni vastu...
Tavaliselt on need hood hommikuti ja öösiti.
mis vahet on ärevusel ja paanikahool?
 
teemaalgatajale 25. märts 2012, kl 14.32
Loe google-ist ärevushäire ja paanikahoog.
Pöördu ruttu arsti poole.
 
Ärevushäire 25. märts 2012, kl 14.33
Seletus
Psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus.

Ülevaade
Generaliseeritud ärevushäire puhul on tegemist igapäevase probleemiga. Häiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel ja see on levinum lahutatute ja töötute hulgas.
Ärevushäire avaldub liigse muretsemisena ja mitmesuguste kehaliste kaebustena - higistamine, värinad jm.
Inimesed kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardaval kujul.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine


Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Generaliseeritud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse puudulikult ja arvatakse, et neid põhjusi peab olema rohkem kui üks.
Geneetilised tegurid: see psüühikahäire on vähemalt mingil määral perekondlik.
Viga närviülekande mehhanismis: Arvatakse, et aju närviülekannete eest vastutavate ainete ja neid vastu võtvate retseptorite hulk ja tundlikkus on ärevushäire puhul tavapärasest erinevad.
Psühhosotsiaalsed riskitegurid: negatiivsetel elusündmustel on suur osatähtsus generaliseerunud ärevushäire tekkes, eriti siis, kui häire on alanud täiskasvanueas.

Generaliseeritud ärevushäirega inimesed kipuvad vaieldava sisuga teavet endale ohtlikuna tõlgendama ja samuti esineb neil teistest rohkem abituse tunnet. Olukordades, mida tajutakse ähvardavana, pöörab inimene valikuliselt tähelepanu olukorra neile aspektidele, mis tema jaoks tähistavad “hädaohtu”. Näiteks kui keegi seltskonnas pöörab tema jutu ajal pilgu aknast välja, siis tõlgendab ärev inimene seda kohe tüdimuse märgina.

Sümptomid ehk avaldumine

Häire peamiseks iseloomulikuks tunnuseks on muretsemine, mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi ja esineb peaaegu iga päev vähemalt kuue kuu jooksul.
Üldiselt on muretsemine normaalne ja ärevus üks sagedamini esinevaid emotsioone inimestel. Patoloogiline ehk haiglane ärevus on aga harvemini esinev. Generaliseerunud ärevushäirega inimeste mure sisu on küll sarnane tavamuretsejatele, kuid häire all kannatajad arvavad, et nende muretsemine on kontrollimatu, seega ebanormaalne nähtus ja et teised inimesed hindavad nende muretsemist negatiivselt. Samuti kalduvad häire all kannatajad arvama, et muretsemine on ohtlik nende vaimsele tervisele.

Generaliseeritud ärevushäire all kannatajatel on tugevasti väljendunud kehalised sümptomid nagu näiteks õhupuudustunne, käte higistamine, kerge väsimine, ärrituvus, lihaspinge ja unehäired.
Ärevus, mure või kehalised ilmingud põhjustavad inimesele olulisi kannatusi ja raskusi tööalases või muus tegevusvaldkonnas.
Ka võivad esineda südamepekslemine, hingamisraskused, mille korral inimene ise arvab, et tal on mingi kehaline haigus (mida tegelikult ei ole).

Sageli, kui inimene lõpuks psühhiaatri juurde jõuab, ei usu ta ikka, et tema vaevused oleksid psühholoogilist laadi. Seetõttu ei ole need inimesed väga koostöövalmid. Koostöö sellise häire puhul on aga määrava tähtsusega haiguse kulule.
Generaliseeritud ärevushäire esineb enamasti koos mingi muu psüühikahäirega, nagu näiteks koos depressiooni või paanikahäirega. Samuti ei ole harvad lisanduvad alkoholsõltuvuse ja alkoholikuritarvitamise probleemid.
Patoloogiline ärevus võib olla seotud aga hoopis mingi muu psüühikahäirega nagu näiteks depressiooni, psühhootilise häire, neuroosiga või olla mõne füüsilise häire väljenduseks nagu näiteks kilpnäärme ületalitus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Mingeid spetsiifilisi uuringuid häire diagnoosimisel ei kasutata, kõige olulisem on põhjalik vestlus.
Kahtluse korral kilpnäärme ületalituse suhtes võib vajalikuks osutuda hormoonide uurimine verest, mõne muu haiguse kahtluse korral teostatakse vastavale haigusele omased uuringud – elektrokardiogramm, vereanalüüs jm.
Häirest täpsustatud ülevaate saamiseks võidakse kasutada ärevushäire hindamise skaalat.

Ravivõimalused

Generaliseeritud ärevushäire puhul kasutatakse sageli keskmise ja pika toimeajaga bensodiasepiinide rühma kuuluvaid ravimeid (näit. diasepaami, alprasolaami, klonasepaami jne.) Nendel ravimitel on rahustav ja ärevust langetav toime ja nende ravimite toime saabub kiiresti - ilmne raviefekt saavutatakse juba esimese nädalaga.

Selle grupi ravimitel on aga rida soovimatuid toimeid- reaktsioonikiirus oluliselt väheneb, seega ei tohi istuda autorooli ega töötada liikuvate mehhanismidega. Rahustit ei tohi mingil juhul kasutada koos alkoholiga, sest võib tekkida surmaga lõppev hingamispuudulikkus, samuti oluline pidurdumine nii mõtlemises kui tegutsemises.
Ravimi suhtes võib tekkida tolerantsus - vajatakse järjest suuremaid annuseid sama efekti saavutamiseks ravimi korduval manustamisel.
Suurimaks puuduseks on ravimsõltuvuse teke - tugev tung või sundmõte tarvitada ainet ja võimetus kontrollida aine tarvitamise hulka. Ravimi kasutamisel tuleb meeles pidada, et ravimit ei tohi ära jätta järsku, sest muidu tekivad psüühilised ärajääma sümptomid - rahutus, hirm, unetus, koguni illusoorsed elamused võivad tekkida jne.
Võidakse kasutada ka antidepressante.
Psühhoterapeutilised raviviisid ehk näiteks kognitiiv-käitumuslike psühhoteraapia seansside jooksul õpetatakse häire all kannatajale rakendumislõdvestumist. Selle eesmärgiks on vähendada ärevust õpetades inimesele, kuidas tuvastada, hinnata ning muuta oma negatiivseid, ohuga seotud mõtteid ja nendega kaasnevat käitumist. Samuti õpitakse erinevaid lõdvestustehnikaid ning harjutatakse neid.

Prognoos

Generaliseeritud ärevushäire tüüpilist kulgu ja prognoosi tuntakse vähe.
Häire kulus mängib oma rolli õigeaegne pöördumine abi järele - mida varem on ravi alustatud, seda suurem on tõenäosus, et häire ei kordu.
Häire kulule annavad oma värvingu teised samaaegsed häired. Näiteks generaliseeritud ärevushäire koos depressiooniga tähendab seda, et depressioon võib hakata korduma.
Kuna generaliseerunud ärevushäire on pikaajaline ärevushäire, siis on medikamentoosne ravi tihti väga pikk, kestes aastaid. Suurem osa asjatundjaid soovitab jätkata ravimite võtmist üle poole aasta isegi siis, kui sümptomid on kadunud, sest lühikese ravikuuri järel on häire kordumise risk päris suur.

Ennetamine

Tõeliselt efektiivset ennetusvõimalust pole.
 
Paanikahäire 25. märts 2012, kl 14.34
Seletus
Paanikahäire all mõistetakse psüühikahäiret, mille keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude esinemine, millega kaasuvad kehalised ja mõttelis-kujutuslikud sümptomid.

Ülevaade
Paanikahäire puhul on domineerivaks probleemiks korduvad paanikahood, mis võivad alata ootamatult ja peaaegu igas olukorras. Paanikahoog seisneb intensiivses kartuses või ähvardava õnnetuse tunnetamises ja on seotud mitmete füüsiliste aistingutega. Paljudel häire all kannatajail lisandub paanikahoogude tagajärjel ka hirm avalike kohtade ees ja neid hakatakse vältima.
Paanikahäire levimus võiks olla 1,5-3% rahvastikust. Paanikahäiret esineb 1-6 korda sagedamini naistel. Mitmes uurimuses on leitud, et paanikahäirega inimesed on juba lapsepõlves kannatanud ärevuse all, mis on avaldunud näiteks kooli-või lahusolekukartusena.
Juhuslikke paanikahooge võib ette tulla ka tervetel inimestel.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine


Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Kõik tehtud uuringud on andnud kinnitust häire päriliku tausta olemasolule. Patsientide pereliikmete uurimisel on esimese astme sugulastel leitud ärevushäireid 13-49 %-il.
Arvatakse, et paanikahäire korral toimub aju hingamiskeskuse liigne aktiveerumine (nagu lämbumise korral) ning see valehäire antakse edasi kogu organismi - tekib hüperventilatsioon ehk hingeldus ja samuti surmahirm, soov põgeneda.
Kognitiiv-käitumusliku paanikahäire mudeli alusel väidetakse, et paanikahoog tekib kehaliste või psüühiliste sümptomite katastroofilisel tõlgendamisel. Näiteks sellist sümptomit nagu pearinglus tõlgendatakse kui jõuetusetunnet ja südamekloppimist, kui märki tekkivast südamerabandusest.
Harilikult saavad väärtõlgenduse kõik ärevusega seotud sümptomid ja need väärtõlgendused omakorda kasvatavad ärevust ja sellega seotud kehalisi tunnuseid.

Sümptomid ehk avaldumine

Paanikahoog avaldub inimesele sageli ootamatult ja tekib ilma nähtava vallandava tegurita. Hood kestavad tavaliselt minuteid, enamasti alla poole tunni, hoogude sagedus varieerub ja nad võivad vallanduda ka öösel magades.
Hooga kaasub nii kehalisi (valud rindkeres, ebareaalsustunne, südamekloppimine, lämbumistunne jne.) kui mõttelis-kujutuslikke sümptomeid (näiteks surmahirm, hirm hulluksminemise ees või hirm kaotada enesekontrolli).
Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja kehalised sümptomid sedavõrd, et inimene katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist kiirustades või põgenedes. Paanikahoogudele lisandub sageli püsiv hirm paanikahoogude kordumise ees, mis aitab üleval hoida hoogude vahepealset ärevust.
Paanikahoogudele võib sageli lisanduda agorafoobia ehk hirm ja olukordade vältimine, kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või abi pole käepärast.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Tüüpiline häirepilt ei põhjusta mingeid raskusi diagnoosimisel. Kahtlusel kilpnäärme ületalitusele võidakse uurida hormoonide taset vereanalüüsist.
Uuritakse küsitluse käigus ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kohta, kuna need tegurid võivad paanikahäiret soodustada.
Häirest parema ülevaate saamiseks tuleks aga inimesel endal pidada päevikut ja täita paanikahoogude jälgimislehte. Tavaliselt haiglaravi ei vajata .

Ravivõimalused

Paanikahäire raviks võib kasutada nii psühhoteraapiat kui ka tablettravi.
Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia on paanikahäire ravimeetodeist üks tõhusamaid. Teraapia käigus seletatakse inimesele ära mehhanism, kuidas teda vaevad sümptomid tekivad, õpitakse tundma käitumisi, mis aitavad sümptomeid võimendada ja alal hoida, töötatakse ärevate mõtetega, õpitakse lõõgastumist ja hingamisekontrolli ja toimetulema vältiva käitumisega.
Paanikahäire tablettravis kasutatakse tritsüklilisi antidepressante (tõhusaimaks neist peetakse klomipramiini). Antidepressantide mõju avaldub harilikult mõne nädala jooksul, kuid vahel peab nende toimet tunduvalt kauem ootama. Märgatav paanikavastane efekt saavutatakse 60-80%-il patsientidest.
Selektiivsetest antidepressantidest on kasutusel mitmeid erinevaid preparaate. Need preparaadid võivad paaril esimesel ravinädalal ärevust suurendada. Raviefekt on võrdne tritsükliliste antidepressantide omaga, kuid esineb vähem kõrvaltoimeid.
Kasutatakse ka rahusteid (bensodiasepiine) - nendega ravimisel saavutatakse võrdne toime antidepressantidega, kuid on suur oht häire uuele tekkele ja sõltuvusele.

Prognoos

Paanikahäire on pikaajaline ja muutub sageli krooniliseks. Häire lühiajalise ravi tulemused on väga head, kuid kui ravi ei jätkata, kipuvad sümptomid enamasti korduma. 40% -il häire all kannatanutest võivad püsima jääda kerged sümptomid, 20%-i võib häire tulemusel kaotada töövõime. Prognoosi mõttes on olulised paanikasümptomite raskusaste, hoogude sagedus, vältiva käitumise ulatus, samaaegselt esinev depressioon, psühhoaktiivsete ainete(narkootikumide) kasutamine ja inimese üldine kohanemisvõime.

Ennetamine

Tõeliselt efektiivset profülaktikat selle häire korral ei ole, kuid oluliselt pikendab raviefekti kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.
 
bakter 25. märts 2012, kl 16.07
aitähh abi eest-peale lugemist arvan, et mingil määral on mul ka paanikahood ja depressioon.
traumeerivaid põhjuseid oli mul lapsepõlves ja on ka täiskasvanu elus palju.
Nüüd on asi selgem ja mul on endast ja kaaskannatajatest siiralt kahju...sest see on tõesti piinarikas.
Ja nüüd arvan, et ega ilma tablettideta sellest välja ei tule...ja mõeldes minevikku tagasi-olid esimesed märgid juba ammu, millele ma siis ei osanud tähelepanu pöörata.
head paranemist kõigile-ehk toob kevad ka kergendust.
 
yes 25. märts 2012, kl 16.56
Mul sama probleem, kõht pidevalt lahti, iiveldab, krambid kõhus (eriti peale söömist). Vahel ajab lausa öökima, läkastan ja öögin, aga välja midagi ei tule. Nii on see vahelduva eduga juba mitu aastat kestnud, arsti väitel aga tervis korras. Vahel ei taha päevade kaupa mitte midagi süüa, siis jälle õgin nagu loom. Täiskõhu tunnet ei teki üldse, ainult raske hakkab, aga aju seda signaali, et lõpeta söömine, justkui ei saaks. Kehakaalu see kõik aga väga mõjutanud ei ole (kõigub 57-62 kg vahel juba aastaid). Depressiooni ravi kestab juba mõnda aega, aga mingisuguseid muutuseid füüsilistes sümptomites küll toimunud ei ole, ikka olen rampväsinud, jõudu ei ole, keskenduda ei suuda ja mälu on null.
 
to bakter 25. märts 2012, kl 17.11
Kindlasti pöördu arsti poole kiiremas korras. Ilma antidepressantidetta sa sellest üle ei saa.
 
bakter 25. märts 2012, kl 17.59
mina kurdan ka halva mälu üle viimasel ajal.
aga kui ma enne pidevalt näksisin--siis mina panin külmkapile kollase sildi sellise lausega; Ma söön ainult siis kui mul kõht on tühi! ---mind veidi aitas-pani mütlema ja kutsus korrale ja mul ka kaaluga probleeme polnud-nüüd aga selle jamaga olen juba alakaaluline.
Abi aga otsin kindlasti.
 
to bakter 26. märts 2012, kl 08.21
kas sa oksendad toidu välja siis? Või lihtsalt on süda paha koguaeg?
 
k 26. märts 2012, kl 12.47
keidyle-mul sinust kohe kahju ---sul nii palju rohtusid peal ja sa nii haige-võta alla ja hoolitse enda eest ikka-head paranemist
 
bakter 28. märts 2012, kl 13.34
mina ei oksenda-lihtsalt iiveldab kuid tean tuttavat kes oksendas toidu välja.
 
to bakter 28. märts 2012, kl 18.22
kas sul hommikul ärgates juba iiveldab? Mul juba ärgates hakkab pihta ja siis päev otsa on süda paha:S
 
kõige parem 29. märts 2012, kl 09.00
kõhuviiruse tapja on kloor, Darida mineraalvesi Grossi poes müüakse, väga suur kloorisisaldus
kui vaja taastada peale antibiootikumikuuri soolestikku siis ostke liiter Pajumäe toorpiima ja laske soojas hapuks minna, looduslik ja odav
aga mis puutub igasugu tablettidesse siis enne tarvitamist lugege läbi J Virapen "Surm - ravimi kõrvalmõju.pilk ravimitööstuse telgitagustesse" väga jubedada faktid ritalini,vioxxi.celebrexi, prozaci jt kohta
 
kallid naesed 29. märts 2012, kl 14.39
äkki valmistab pilgeni spppi täis magu piina?ah
sellega käivad koos nii peavalud, unetus, pidev ärritumine, hüpertoonia, paanika ja ärevushäired.
ega sa suhkruhaige ole? ?
see on selline haigus et loob igaks järgnevaks haiguseks soodsa fooni.
enda rahustamiseks loe nekrassovit, muldasovi, joo kummeli ja piparmündi teed,ka floxivedelik ja teepuuga enese kokkumäärimine teeb olemise naca paremaks.
kui väga palju rahusteid ja muid ravimeid pead manustama siis ei pruugi magu vastu pidada. lihtsalt lambist algab pankreatiit, gastriit.
ole tubli, edu enda ravimisel. kuula mida targad arstid räägivad ja muidugi loe tarka internetti
 
hädas 01. aprill 2012, kl 09.13
ka selle iiveldusega :S
kas võib närvidest olla iiveldus päev otsa? oskab keegi äkki midagi soovitada,kuidas sellest lahti saab?
 
hädas 05. aprill 2012, kl 09.36
ikka see iiveldus:S kas keegi oskab midagi soovitada,kuidas sellest lahti saaks?
 
hädas 14. aprill 2012, kl 14.58
mul ikka see süd paha ja söögiisu pole :S
Kas oskab keegi midagi soovitada,et kuidas sellest lahti saab? On ka depressioon ja krooniline gastriit,kas sellest võib ka süda paha olla ja täielik isutus,nii et söögi peale ei taha mõeldagi?
 
eelmisele 14. aprill 2012, kl 17.27
Mis arst selle kohta ütleb?
 
hädas to eelmisele 14. aprill 2012, kl 18.34
arst ei oska midagi öelda:S
Aga söök sisse ei lähe:S Süda on nii paha pidevalt:(
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Lisa postitusele link, pilt või video!  

VIIMASED TEEMAD

Vermox - kas on ohtlik?
Ussike, 20.04.14 01:02
Toitumishäired
Em, 19.04.14 23:56
Naised, valmistuge! (9)
Reku, 20.04.14 01:39
alalaugude plastika
Minna, 19.04.14 22:27
meeste duss (1)
kaarel, 19.04.14 23:07
See polegi kiri...vaid KARJE ! (5)
Naeratuset, 19.04.14 23:42
taksikoer
Sven, 19.04.14 22:10
Ekraani vaate probleem (2)
Mnjah, 20.04.14 01:34
Rob Roy viski
mer, 19.04.14 22:05