Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Kirjandus ja teater
Roheliseks kasvamine - raamat
 
Katu 11. aprill 2008, kl 17.21
Olles äsja värskelt läbi lugenud selle toreda tüdruku Epp Petrone "Roheliseks kasvamise", julgen seda soovitada kõigile!Loomulikult on väga palju keskkonnahoiu-alast teavet ka Netis (Epp viitab oma raamatus tihtipeale mõnele netilehele); aga see raamat on kuidagi "loetavam" eelkõige seepärast, et kõrvuti faktide ja materjalidega räägib Epp oma Ameerika-kogemusest. Mina, kes on küll end Roheliseks inimeseks pidanud - st olen püüdnud elada nii, et minust võimalikult väiksem saastajälg loodusesse jääks... ka mulle mõjus see raamat lausa vapustavalt. Sain palju uut teada ja palju, mille üle mõelda.. Nii et: loe ise ja anna sõbrale edasi!
 
Pontu 11. aprill 2008, kl 20.33
Loetud :)!
 
Pändu 12. aprill 2008, kl 10.29
Tore on! Kas sõbrale soovitasid?? Näiteks ämmale või lihasööjale naabritädile?
 
just 12. aprill 2008, kl 12.25
just kavatsesin raamatukogust võtta
 
jah 12. aprill 2008, kl 17.20
Nõus. Mulle ka väga meeldis. Paduroheliseks ei hakanud, aga paljudele asjadele pani teistmoodi vaatama küll. Soovitan ka soojalt oma tuttavatele.
 
... 12. aprill 2008, kl 22.53
Tüdruku...? Epp Petrone on keskealine naine, varsti teismeikka jõudva tütre ema!
 
elle 13. aprill 2008, kl 19.12
Ja siis on veel üks hea raamat, mis on Epp Petrone kaasabil tõlgitud - "Paljaks kooritud". Selles püüab üks inglise ajakirjanik elada võimalikult rohelist elu.
 
üle-eelmisele 13. aprill 2008, kl 21.56
Mis Sa jamad: tänapäeva mõistes küll mitte nii väga keskealine... Ja tütar pole tal ka veel ikka teismeikka jõudev midagi. :D
 
jep 14. aprill 2008, kl 21.31
Epp on jah igati keskealine, tervelt 33, ja vanem tütar käib juba lasteaias, nii et tõesti-tõesti, pea see teismeigagi ei tule... kui vana sa ise oled, ilmselt 17?
 
jepile 14. aprill 2008, kl 22.36
Isver, mis loogika Sul! Kui oleksin 17, siis oleks minu jaoks 33-aastane küll muldvana juba... Nii et... Vastasin Su küsimusele äragi.

Aga samas kui Epu keskealisus on veel vaieldav (minu meelest keskealised rohkem nii 40-sed), siis lasteaialapse peatselt saabuv teismeiga küll mitte... :D Taevas hoidku, tibu alles mõneaastane...
 
*** 17. aprill 2008, kl 16.47
Loen ka alati tema artikleid naudinguga ja need "Õun ära süüa" raamatud olid head. Ega raamatukogust Petrone raamatuid niiväga saada polegi!
 
untsu 18. aprill 2008, kl 13.03
tal on blogi kaaaaaaaa.
 
Katu 18. aprill 2008, kl 15.32
Tore, et on nii mõnigi Epu raamatute austaja. Kummalisel kombel läks jutt vahepeal hoopis sellele, mis ajast algab keskiga ja millal tohib naisterahvale "tüdruk" öelda... Kui nüüd tähti närida, siis loomulikult on EP abielunaine ja lapse ema - seega pole teps mitte enam tüdruk! Aga mina ütlen paljudele oma 30-40 aastastele tuttavatele "Tere, tüdruk!". See on selline sõbralikkuse väljendus. (Ise olen üle 50). Ja väike kompliment kah: Kui õitsev/noor/kena/tark sa oled!!
Meie klassijuhataja oli meist 5-6 aastat vanem, aga meie (toonaste 17-18 aastaste) meelest ikkagi VANAMUTT.
NÜÜD olen juba niikaugel, et õhkan: Issand - sa oled alles 49!
Minu 85 aastane ema lausus aga hiljuti ühe 80aastase härra kohta:Poisike!! Nii et kõik on suhteline...
Aga Epp Petrone raamatud/blogid on vaieldamatult head!!
 
mina 21. aprill 2008, kl 12.07
Loen praegu Epu Minu Ameerikat. Kah hea. Seda on muidugi lihtsam lugeda kui "Roheliseks kasvamist", mis on täis teaduslikke fakte ookeanireostusest ja muust säärasest. Aga lugema peab seda ikkagi! - et siis tead, KUI HULLUD on asjad siin maakeral...
 
bibigon 21. aprill 2008, kl 23.08
minu arust peaks see raamat kõigile kohustuslik olema!
 
Katu 22. aprill 2008, kl 12.12
peaks jah! aga tuleb ikkagi välja nagu alati, et loevad-.tunnevad huvi ikkagi need erksa loomuga inimesed, keda maailma saatus ja loodus ja kõik muugi puudutab! Alles tulin mööda maanteed kodu poole; üks "kiirpõletaja" kihutas mööda, 120 peal, ja aknast virutati välja plekist joogipurk. Kas sellistele iial mõjuks, kui neile mõni RAAMAT nina alla panna?! Nad ainult kommenteeriksid midagi oma ilgelt vastiku irvitusega...
 
tiuks 23. aprill 2008, kl 10.12
Nii see ongi, kahjuks. Kes tahab mõista, see püüab mõista ja mõistab; kes ei taha, ei püüagi ja on ülbe veel pealegi!
 
nohnii, 27. aprill 2008, kl 15.00
aitäh soovitajatele, lugesin läbi mitu EP raamatut - olen rahul! Roheliseks kasvamine pani ikka mõtlema küll, et millise saasta otsas me elame...
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!