Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Kirjandus ja teater
Ostan Minu-sarja raamatuid.
 
Maarja. 04. september 2009, kl 10.58
Nagu pealkiri ütleb.
Kui kellelgi oleks pakkuda järgnevaid raamatuid, oleksin väga tänulik!

Minu Ameerika.
Minu Hispaania.
Minu Moldova.
Minu Tai.
Minu Pariis.
Minu Island.
Minu Itaalia.
 
jipijee 04. september 2009, kl 13.06
Mine Epp Petrone blogisse (linki ei oska anda peast) ja loe sealt. praegu soodukas kõigile selle sarja raamatutele ja mida rohkem ostad, seda odavamalt saad.
 
Maarja. 04. september 2009, kl 14.27
Soodukas oli 2. septembrini.

Jäin pisut hiljaks. Aga pole midagi, hea meelega ostan ka kasutatud raamatu.
 
- 04. september 2009, kl 19.06
Ma paneks Sulle kohe südamele, et "Minu Tai" jäta heaga ostmata, see ei ole raha väärt, isegi kasutatud raamatut ostes.
"Minu Pariis" on täielik haltuura, ajaleheveeru juppidest kokku liimitud. Kasutatud raamatuna võib siiski osta, huvitavaid tähelepanekuid prantslaste kohta saab küll.
 
v.m 05. september 2009, kl 09.59
... ka minu Hispaania on haltuura, kõik on varem ajalehtedes/ajakirjades ilmunud. kogu sari on asjatu raha raiskamine, mine laenuta raamatikogust ja hoiad raha kokku. püsiväärtust neil raamatutel ei ole.
 
mii 05. september 2009, kl 13.46
Minu Alaska on aga küll hea! teisi pole lugenud.
 
võõras 05. september 2009, kl 15.02
Minu Itaalia on väga hea!
 
kriss 05. september 2009, kl 21.50
seni olen lugenud vaid ameerika,argentina ja austraalia osa-kõik on huvitavad tundunud.
alaska paistab kah lahe olevat,kuid pole veel kätte sattunud.
teistele püüan ka pihta saada...hoolimata mahategijate soovitustest.
 
mumm 06. september 2009, kl 14.23
Ütleks nii, et see sari on lahe suvelugemine, aga ei enamat. Osta eriti ei tasuks, piisab laenutamisest. Alaska-raamat on ikka ainult koertelaagrist, Alaskast endast suurt midagi. Minu Pariis oli püüdlik nimekiri vaatamisväärsest, aga suht külm ja vähe huvitavalt isiklik. Mulle meeldis kõige rohkem Itaalia, mis oskas siduda isikliku ja itaalialiku, üldistada. Hispaania autoril on hea kirjasoon, aga suurt osa neid lugusid olin enne lugenud ja mõnevõrra prevaleerib eraelu ja isiklik mõttelaad hispaanlaste eluolu üle.
 
lenne 07. september 2009, kl 09.14
Aga sarja pealkiri ju ongi MINU.... Mida te siis ootasite - detailseid reisikirju ja rahvuse süvaanalüüsi? Mumm sa räägid lausa iseendale vastu - Pariisi puhul nurised et on vähe isiklik, Hispaana puhul et liiga isiklik.
 
- 07. september 2009, kl 09.25
lenne, mumm ju ütlebki, et Pariisi raamat on isiklik, mis on vähe huvitav.
 
* 07. september 2009, kl 10.09
Minu Tai on tõega täielik jama, aga Pariis, Alaska ja Argentiina meeldisid väga. Pariis isegi neist kõige rohkem, olen ise täielik Pariisi-fänn ja raamat puudutas sealset elu just nö mitte-turistipoolelt.
 
M 07. september 2009, kl 10.14
Minu arvates väärivad nad kõik lugemist, mõni parem, mõni halvem. Mulle on ka kõige vähem meeldinud need, mis juba kohati ajakirjanduses ilmunud ehk Minu Pariis ja Minu Hispaania. Minu tai on intrigeeriv ja omapärane, tükk aega peale raamatu lugemist sain alels asjale pihta, mida autor öelda tahtis;)
Aga sa saada meil Petroneprinti, äkki saad ikka soodushinnaga. Olen ka mõelnud, et mulle meeldiks, kui see sari riiulil oleks, et siis kui tahtmine, siis saab sirvida. Kuna rahaga veidi kitsas, siis kahjuks võtan raamatukogust. Ei tea kas neid kõiki teist korda just lugeda tahakski, aga Minu Itaaliast vaataks näiteks mõnda pastatoidu retsepti.
 
mina ka 07. september 2009, kl 21.18
"Minu Itaalias" ei ole otseselt pastatoidu retsepte, küll aga rõhutatakse pidevalt, et pasta keetmine on üks iseäranis peenike kunst. Aga lugeda on ikka tore :)
 
kahtleja 08. september 2009, kl 14.04
Minu meelest ikka väga nõrk sari, kui vaadata kas või Eestiski varem ilmunud suurepäraseid reisikirjelduste raamatuid, näit Maailm ja mõnda sarja. Teenib nagu rohkem eesmärki näidata mõne beibe (või mitte päris beibe, aga peaaegu) edukat elu välismaal, et siis meelitada meie noori inimesi ikka rohkem välismaale minema. Niisugune hilpharakalik sari.
 
..L 08. september 2009, kl 20.02
Aga see uus "Minu Soome" on väga hea see-eest.
Seda küll soovitan lugeda
 
minagi 08. september 2009, kl 23.48
Ütlen ka sõna sekka.
"Alaska-raamat on ikka ainult koertelaagrist, Alaskast endast suurt midagi." - pole nõus! Need ta koertelaagrid olidki ju Alaskal, kusjuures need kaks laagrit olid mu meelest täiesti erinevad. Ja minule jäi selline mulje, et Alaska just selline ongi, nagu ta kirjutas, kuhu tulevad kokku need, kes millegi eest põgenevad. Nii et see laagriseltskonna, õigemini kahe seltskonna kirjeldus läks väga asja ette, et hakata paremini aru saama, mis see Alaska ja (kas ajutised või alalised) alaskalased on.

Tai - minul oli samamoodi, et läks aega, raamat tiksutas mu sees end edasi, ja siis sai järsku aru, miks ta selle just niimoodi oli kirjutanud, miks ta niimoodi elab. Ja sain üldse nende Kagu-aasia ekspattide elustiilile paremini pihta.

Iga raamatu kohta võiks veel kirjutada (lugemata on mul hetkel Island ja Soome, kõige lemmikumat ei oska öelda, kõik on ju erinevad). Aga ma soovitan küll, et kui sa tahad osta hulgi, siis kirjuta Petrone Prindi meilile ja küsi, äkki saad veel kampaaniahinnaga!
 
minagi 08. september 2009, kl 23.50
seda veel, et kas osta raamatut või mitte. Ongi meelelahutus! Aga mina näen seda, et kunagi tulevikus loeksin ma neid raamatuid üle, kui mõnele maale reisile lähen. sellepärast ma enamvähem olen koguma sattunud seda sarja. Ja see ei tähenda, et ma ei loeks, ei hindaks filosoofiat või ilukirjandust. Iga asi oma stiilis ja oma ambitsioonidega ja omal ajal lugemiseks.
 
lugeja 14. september 2009, kl 17.19
Ma olen lugenud vaid mõnda aga mulle ei meeldinud "Minu Argentiina". See oli väga kehvasti kirjutatud.
Seda raamatut lugedes sain aru, et kõik inimesed ei peaks kirjanikuks hakkama.
 
HM.. 15. september 2009, kl 12.10
Argentiina just üks mu lemmikuid sellest sarjast
 
mnjah lugejale 17. september 2009, kl 18.09
Ega "Minu ..." sarja raamatute autorid polegi ju kirjanikud ja vaevalt sellele tiitlile ka pretendeerivad. Pigem ikka tavalised inimesed, keda elu on laia ilma elama-rändama viinud ning kes nüüd oma isiklikke muljeid-elamusi teistega jagavad. Tundub siiski, et antud sarjale lugejaid jätkub!
 
n 18. september 2009, kl 11.13
Kui ma tahaks kirjeldust mingi riigi vaatamisväärsuste kohta jms, siis ostaks reisijuhi, mind just huvitab kuidas teine eestlane neid riike näeb. Vahel mõtlen küll, et liiga isiklik ka ei maksaks olla. Aga kirjanduslik eneseväljendusoskus inimestel erineverinev.
 
kertu 22. september 2009, kl 22.10
Mina olen ka selle sarja fänn, lihtsalt huvitav on lugeda teistest maadest ja kultuuridest ning läbi kellegi isiklike kogemuste on kogu info palju haaravam. Mul siiani loetud:

Minu Argentiina - väga meeldis
Minu Hispaania - siin mind just häiris kirjanik, kohati tundus ebaloomulik st nagu pingutatud see "kirjanikuanne" ja lisaks veel autori vahepeal lausa tüütav negatiivne/sarkastiline suhtumine Hispaaniasse.
Minu Island - meeldis, andis kõige rohkem infot vaatamisväärsuste ja kommete kohta (kogu raamat räägib kuidas käisid aga külalised ja muudkui näidati saart). Seda maa-all küpsetatud leiba tahaks küll ise ka proovida - haikala pigem jälle mitte :D )
Minu Moldaavia - lugemise tegi väheke vähem haaravamaks see, et autorile see riik ilmselgelt ei meeldinud ja ta oli pettunud. Masendav pilt tekkis sellest olukorrast seal :( Põhirõhk poliitikal.

Täna ostsin Minu Pariisi ja hakkan lugema :)
 
Minni 23. september 2009, kl 10.28
Neist raamatutest täpselt sama arvamus, mis Kertul.
Lisan veel:
Minu Pariis: tundus natuke tegelasekeskne, vahest liiga palju moest jms, aga loetav
Minu Soome: ka täitsa loetav, jättis soomlastest positiivsema mulje, kui siiai neist on jäänud. Samas olid autori tuttavad enamuses ülikoolist. Mõtlesin kül, et see ei anna mulle midagi uut, et Soome nii lähedal ja mis seal ikka nii teistmoodi saab olla, aga mõned tähelepanekud soomlaste mõttemaailma ja kommete kohta äitsa huvitavad
Minu Austraalia: sai üsna selge pildi Austraalias rändavate eesti noorte rõõmudest ja muredest, häiris see iidse känguru jutt, liiga kunstlik.
Minu Itaalia: õppisin korralikult pastat tegema, seal räägiti toidust üsna palju. Vahest natuke palju juttu iseendast ja mehest, aga üldiselt meeldis väga.
Minu Tai: sellest siin juba nii palju räägitud, aga lisan veel, et algul ei meeldinud, siis mõtlesin järele ja leidsin, et täitsa lõbus, miks ei või nii elada:) Arvestades veel, et autor ühe tõsise raamatu juba Taist kirjutanud, miks ta peaks siis ennast kordama hakkama.
Mulle meeldib, kui raamatus ka palju pilte on, lugemine on üks asi, aga pildid ka juurde... siis nagu oleks ise ka seal maal käinud:)
 
melanie 24. september 2009, kl 14.27
Võrrelda Minu-sarja ja erinevaid reisijuhte on üsna mõttetu. Mis iseenesest ei tee kumbagi varianti teisest paremaks/halvemaks. Lihtsalt Minu-sarja puhul tulebki mängu see subjektiivsus ja konkreetsest inimesest lähtuvad muljed, arvamused, läbielamised. Samas teeb see ju just huvitavamaks lugemise. Üldjoontes on mulle kõik neist senini loetutest meeldinud...või oleneb mis on meeldimise mõõdupuu. Igatahes pooleli ei ole ühtegi veel pidanud jätma.
Ameerikad - minul olid need varem ajakirjandusest lugemata ja seetõttu lugesin huviga. Üsna hästi olid kokku ka pandud või ma ei tea, kuidagi nagu sobisid. Epu "asju" on nagunii lihtne ja kerge lugeda.
Hispaania - vat siin häirisid need erinevad artiklid-lood. Ma ei tea, äkki oleks võinud neid natuke teisiti siduda või oleks vaja olnud rohkem lahti kirjutada. Samas välja toodud teemad olid põnevad ja Penul on kirjutamiseks hea käsi.
Argenti(i)na - veidi ebameeldivad olid kordused, muidu mõnus õhkkond loodud. Tõsi, mulle meeldiks, kui kõiki neid Minusid kirjutaks need, kes ikka pikemalt antud maal viibinud. See annaks vähe teisese pildi. Autor oli seal vist umbkaudu aastakese ju vaid.
Alaska - siit kumas nii tugevalt läbi autori enda väga lahe temperament ja see andis kõvastu vürtsi kogu loole. Mõnus huumor.
Island - olustik anti edasi põnevalt, nii põnevalt, et läheks isegi sinna rõõmuga. Dialoogid mõjusid ehk liiga kunstlikult. Umbes, et anti korraldus kahekõne juurde kirjutamiseks + faktiteadmised ja siis vaene autor tegigi seda. Keegi siin kurtis selle üle, et aina käisid külalised ja tehti saarele tiire peale...nujah, eks seegi ole enamuse "mujal" elajate lahutamatu "kohustus".
Moldova - tegi nõutuks. Tegelikult oli selles mõttes ikkagi ok, et kartsin hullemat lugemist.
Pariis - eriti ei istunud. Lootsin lugema asudes, et meesautor annab mingit teistsugust mekki loole (Islandi puhul oli tuntav, et meesterahvas on kirjutanud), aga ... Oli nagu naise poolt kirjutatud, ja seda mitte ainult moeteemade tõttu, vaid...no kohe oli nii.
Itaalia - Praakli lauseehitus mulle ei istu, lugemine ise oli aga meeldiv. Eriti inimlik enese kirjeldamine (pidev punastamine, kergelt vindine olek).

Mina igatahes ootan küll uusi ja uusi maid, millest lugeda. Ja just see, et eestlane kirjeldab teisi kultuure oma mätta otsast. Sest teistest rahvustest autorite raamatuid teise keskkonda siirdumise( nt Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, India jne)kohta on ju küll eesti keeles saada, aga ...see on ikka teistmoodi:)Tahaks ikka eestlase nägemust teada.
 
kertu 25. september 2009, kl 00.12
melanie, ma lihtsalt kuidagi ei saa ütlemata jätta, et ma üldse ei kurtnud selle üle, et muudkui külalised käisid ja näidati saart :))) Lihtsalt nentisin fakti, mulle Minu Island väga meeldis ja väga tahaks sinna kunagi minna ja ise ringi tiirutada...
 
Hele 03. oktoober 2009, kl 21.15
Argentiina praegu Selveris müügis 50.-
 
Liis Kängsepp 13. oktoober 2009, kl 06.17
Tänud toetuse ja kriitika eest!
Kellele meeldis "Minu Argentina", võib jalutada raamatupoodi, kus täna peaks juba olema saadaval minu uus raamat "Mina, vandersell". Kellele Argentina ei meeldinud, võivad ka poodi minna, kuna uus raamat on hoopis parem ja pisut teisest oooperist.
Rohkem teavet uue raamatu kohta:
http://pegasus.ee/index.php?lang=est&main_id=23&product_id=353
 
Merje 22. november 2009, kl 08.45
Mina olen lugenud pea köiki raamatuid selles sarjas, aga loodan ka need veel läbi lugeda, mis mulle kätte pole juhtunud! Väike eelarvamus on mul "Minu Tai" suhtes, sest autori "jänku" olemine, tundub mulle endale kuidagi vastuvötmatu, aga see pigem minu probleem!
Minu vaieldamatu lemmik on ikkagi "Minu Hispaania" ja kuigi olin ka mina neid varem ajakirjanduses ilmunud mitmeid lugusid enne lugenud, siis raamatust lugedes tundusid nad kuidagi mötlemapanevamad. Autori peen iroonia on lausa nauditav ja tema väga tundlik suhe sotsiaalsetesse teemadesse on nakkav!
Aga ka teistest raamatutest olen saanud nii mötlemisainet kui teadmisi teiste kultuuride kohta.
Lugemist ootab "Minu Eesti" ja ainult uudishimust, mis meil eestlastelju pea köigil on, et mis teised meist arvavad?
 
Mai 24. november 2009, kl 15.31
Mul on lugemata ainult Minu Alaska ja Minu Moldova, aga kõige paremad on minu meelest Minu Ameerika ja Minu Tai. Aga omamoodi elamuse sain ikka ka kõigist teistest raamatutest. Eks igaüks kirjutab ju enda nägemusest. Seega tänud kõigile, kes suure töö on teinud ja põnevat lugemist meile võimaldanud.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!