Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Kirjandus ja teater
minu kanada
 
mari 25. veebruar 2010, kl 21.08
kas keegi on lugenud? tasub osta?
 
karin 25. veebruar 2010, kl 23.01
no eks kogu see sari on haltuura. ma olen kolme raamatut lugenud, kaks neist ei kõlvanud eriti kuhugi, üks oli enam vähem. igal juhul kahju on sellest, et kõik need riigid on nii erinevad, kultuur erinev, aga vähemalt neis raamatuis, mis ma lugesin, on autor nii esiplaanil, et selle maa ilu-võlu-valu ei tule küll välja. see, kuidas keegi kuskil migratsiooniameti järjekorras päevi seisis, ei anna ikka küll mingit pilti ega tunnetust edasi. ma olen selles sarjas pettunud, nagu paljudes teistes eesti kirjandusvaldkondades, kus tahetakse kerget raha teha ja devalveerivad seega asja olemust. tõeliselt häid reisiraamatuid/reisikirju seega ei leia pahna seest enam üleski. ühte teist sarja alustasin, kus on raamat päikesetõus himaalajas, see raamat oli tunduvalt parem, aga pole rohkem raamatuid selles sarjas jõudnud lugeda. aga no see mu üldine arvamus selle minu-sarja kohta. konkreetset kanada raamatut pole lugenud.
 
killu 26. veebruar 2010, kl 17.33
no minul on just vastupidine kogemus. lugesin ja imestasin et nii hea ülevaade sellest riigist. muidugi tuleb tunnistada, et põnevamad on need, kus endal tutavad ees, näiteks minu hispaania, minu austraalia, minu ameerika need esimesed. need mis praegu peale tulevad need mõned muidugi ei ole jah suurem asi. minu tai nt - sundidin ennast lugema no aga seal oli küll autor nii ego et poolest raamatust kaugemale ei saanud.

mis puutub endale ostmisse siisparem laenuta raamatukogust ja kui jätab nii nii sügava tunde sisse siis osta endale ka.
 
Nirk 26. veebruar 2010, kl 17.40
Olen lugenud kuut Minu-sarja raamatut ja mulle just meeldibki see pilt, mille kohal elanud eestlased nende kaudu pakuvad (migratsiooniameti järjekorras seismine jne). Täpsemate reisisoovituste saamiseks ostan ikka LonelyPlaneti reisijuhi.

Kõige enam meeldisid mulle Minu Austraalia ja Minu Island. Aga näiteks Argentina ja Alaska olid ka vahvad. Osad selle sarja raamatud (nt Hispaania või Tai) olen juba sisututvustuse järgi välistanud - ei tõmba kuidagi. Minu Kanada raamatukatkeid ja kommentaare lugesin Petroneprindi kodulehelt ja plaanin selle endale soetada. Nagu ka Maroko ja Mongoolia.

Aga lähen otsin Päikesetõusu Himaalajas ka raamatupoest üles, tekkis huvi. Aitäh!
 
Hanna 26. veebruar 2010, kl 23.49
Olen lugenud 3 selle sarja raamatut ja ajasid haigutama.
 
x 28. veebruar 2010, kl 23.10
Mulle meeldis "Minu Alaska", aga "Minu Islandi" jätsin pooleli, kirjastiil oli tapvalt tüütu. Eks see sari ongi mõeldud läbi isikliku kogemuse muljeid väljendama ja autorid on erinevad ja kirjandusinimesed ei ole.
 
s 02. märts 2010, kl 13.29
Mulle ei meeldinud sellest sarjast eriti Minu Hispaania ja Minu Moldova, kuigi väga kehvad nad ka polnud. Minu Mongoolia oli küll täielik jama. Aga ülejäänud raamatud väga head, sõna "minu" tähendabki ju seda riiki ühe inimese silmade läbi, reisijuht on midagi muud.
Päikesetõusu Himaalajas ka normaalne, muide, Verbi Maailma sarja teised raamatud on ka väga head.
 
südamelt ära 02. märts 2010, kl 19.25
Ei puutu asjasse, kuid seoses Vancouveri olümpiaga on Kanadast ja vahtralehtdest tõsine üledoos. Minu Kanadast ei taha muhvigi teada.
 
keeletundlik lugeja 02. märts 2010, kl 20.58
Peale kõige muu lugesin ma äsja "Minu Nepaalist" järjepannu india (!)keelest ja galantselt riides/välimusega naisest. Kusjuures raamatul oli veel 2 toimetajat. Ma ei või...
 
to keeletundlik lugeja 03. märts 2010, kl 11.17
Ma üldse ei õigusta seda "MInu Nepaali" ega üldse mingeid vigu raamatutes, kuid see probleem on lihtsalt nii üldine, et...Ainult vahel mind häirib, kui konkreetselt sellele sarjale heidetakse ette nõrka toimetajatööd - tegelik pilt on see, et suur osa meil (võib-olla ka mujal, aga nendega ei ole eriti kursis) ilmuvatest raamatutest kubiseb vigadest - pean silmas siis igasuguseid vigu...toimetamine, keel, elementaarsed trükivead jne.
Ise olen ikka tasapisi neid raamatuid lugenud, küll laenutanud, mitte siis endale soetanud. Minu arvates tulebki vahet teha, kes mida vajab. kui tahta palju detailset infot, siis peaks ikka mõne reisijuhi ostma, selle sarja raamatud vist ei olegi mõeldud kopeerimaks reisijuhte.
Ja tõsi on ka see, et Eesti ja Mongoolia ei oleks pidanud ilmuma selles sarjas. Mitte et need kaks nüüd nii kehvakesed oleksid, vaid need on ikka rohkem ilukirjanduse, ehk koguni naisteka poole kaldu (paradoksaalsel kombel küll mõlemad meeste poolt kirjutatud:)
 
Lugeja 03. märts 2010, kl 12.02
Pealkiri ongi ju "Minu...", imelik, et mõni heidab ette, et autor on esiplaanil. Nii see ongi mõeldud. Sa loe siis turismiteatmikke.
 
keeletundlik lugeja 05. märts 2010, kl 11.57
Saasttoimetamise vastu saab võidelda ainult sellele tähelepanu pöörates. Vahel kirjutab sellest kusagil väljaandes mõne raamatu arvustaja. Ise olen ühe eriti halvasti toimetatud raamatu kohta saatnud kirjastusele meili, millele vastati, tänati ja teatati, et nad on täpselt samal arvamusel ning et nimetatud toimetaja enam nende juures tööd ei saa.
 
Maret 06. märts 2010, kl 04.50
Kahjuks "Minu Kanada" pole veel siia poole ilmunud.Kui sattub silmapiirile kindlasti ostan.
Olen Minu sarja raamatutest läbi lugenud 7 raamatut.Võin lisada, et korralikult läbi lugenud, mitte diagonaalis "üle jooksnud".
Mulle need raamatud meeldivad. Kirjutajad on väga erinevad,isiksused, individuaalsed. Iga üks kirjutab OMA kogemustest ja üleelamistest vastaval maal pikemalt elades.
Minu jaoks on see huvitav. Kui ka on mõni kirjaviga või ekstra väljend sekka sattunud, see mind küll ei häirinud.Leian neis rohkem toredaid, teravmeelseid ütlemisi, mõni vähe sarkastiline, kuid samas humoorikas, mis heatahtlikult naerma paneb.
Tublid olete, kes kirjutavad. Tore ja huvitav lugemine! Aitäh!
Täpsustamiseks, mu loetud raamatud on: "Minu Ameerika 1"
"Minu Ameerika 2", "Minu Eesti", "Minu Soome", "Minu Argentina", "Minu Mongoolia", "Minu Nepaal", "Minu Hispaania". "Minu Itaalia" lugemisega alustasin. Rohkem mul neid praegus pole.
 
hijo 06. märts 2010, kl 11.30
silmaringi laiendamiseks igatahes hea lugemine! usun, et on piisavalt palju inimesi, kes ka kogu oma elu jooksul kõiki neid riike läbi ei käi-miks siis mitte lugeda kellegi teise muljeid. raamatud on tasemelt erinevad, kuid ma ei ole seni päris pooleli ühtegi jätnud, ju siis ikka nii halvad ei ole.
tahaks teada, et mida veel tulemas on, kodukal selle kohta vähe teavet.
 
44 06. märts 2010, kl 11.42
mulle eesti ja itaalia küll väga meeldisid. miks te loete raamatuid, mida ei taha? Raamatukogud on riiulitest lookas, otsige midagi muud siis.
 
Loen 07. märts 2010, kl 14.33
Just praegu Minu Kanadat, hakkan lõpetama, olen ka vist kõiki varemilmunuid lugenud. See tundub teistest nõrgem, autoril on küll huvitav Kanada-kogemus, kuid ega kõik pole kirjanikuks loodud. Tahab rääkida kõigest, kuid see teeb teksti hakituks ja pealiskaudseks. Sama lugu oli Moldaavia-raamatuga. Olen ise vene ajal kuu aega Moldaavia pealinnas elanud ja mul ei olnud ei ahhaa-elamust ega ohhoo-elamust, lihtsalt igav oli.
Sellegipoolest on sellise Minu-sarja üllitamine tänuväärne. Just Island meeldis väga, olena alati tahtnud seal käia, huvitaval kombel meeldis ka Soome, kuigi seal nii palju käidud, oldud, aga see "minu" tuli sealt hästi välja.
 
käblik 07. märts 2010, kl 15.42
http://lugemine.blogspot.com/

- selles blogis on sellest raamatust huvitavalt kirjutatud, üldse tore blogi!
 
enter 07. märts 2010, kl 20.57
Karinile, samas sarjas, kust sa Päikesetõusu Himaalajas lugesid, on ka raamat Tiibetist "Hotell maailma katusel". Mulle väga meeldis :)

Aga Minu-sarjast. Jah, see peakski olema ühe inimese nägemus konkreetsest riigist, aga mitte ülevaade tema enda elust ja probleemidest. Vähemalt mina arvan nii :) Kuna neid raamatuid saadab siiski ülikõva müügiedu, siis sellest võib järeldada, et Eesti on täis inimesi, keda huvitab mingite suvaliste inimeste eraelu.

Ma olen sealt lugenud vast 5-6 raamatut, neist tõeliselt meeldinud on vaid kaks, osad on olnud lihtsalt loetavad, mõned erakorselt viletsad (näiteks Itaalia).
 
tiiu 08. märts 2010, kl 13.34
okei, ühe inimese nägemus konkreetsest riigist, aga seda nägemust saabki edasi anda ju läbi iseenda, läbi enda isiksuse, sellekõige juurde kuuluvad paratamatult ka mured ja rõõmud ning paljud äärmiselt isiklikud seigad. seega on vist paratamatus, et ühest riigist mingi pilt anda ilma oma isikut sisse toomata, on päris paras pähkel:)ja minu arvates on see täitsa kenasti õnnestunud, sest ega mingit musta pesu pesemist ja kellegi voodis tuhimist pole olnudki.
 
arvaja 09. märts 2010, kl 15.06
Siiani on Kanada raamat olnud minu jaoks kõige huvitavam. Kahju lausa käest panna! Aga ehk võtab autor vaevaks veel midagi kirjutada! Jään ootama!
 
Minu-fänn 07. juuli 2010, kl 18.18
ma olen peaaegu kõik Minu-sarja raamatud läbi lugenud, kuigi Tai olen meelega välja jätnud, sest tibitsemine ja egotsemine, nagu selles raamatus välja lööb, mind ei köida.

Siiani loetud raamatud on mulle kõik meeldinud, vähemal või suuremal määral, aga nad on kõik omanäolised. Kuna ma armastan reisida, siis jutud võõrastest maadest ja rahvastest on minu jaoks põnevad.

Lõpetasin just Minu Kanada lugemise. Lemmik see ei olnud, aga ajaraisk ka kindlasti mitte. Kohe alustan Londoni raamatu lugemist.

Siiani minu lemmikud on Argentina, Nepaal.
 
tibor 08. juuli 2010, kl 00.57
kahjuks see sari ei ole õnnestunud, vaid üksikud raamatud ületavad madala keskpärasuse piiri.
 
lugeja 08. juuli 2010, kl 06.26
Minule enamus sellest sarjast meeldib. Naljakas, mismoodi inimeste arvamused eristuvad. No kuidas küll saab "Minu Mongoolia" kohta jama öelda, tahaks karjatada.
Minu meelest on Petrone Print selle sarjaga tabanud kahte asja, nii nagu see pealkiri on kahe poolega. Meid huvitavad maad, aga meid huvitavad ka inimesed. Ja see on selline tänapäeva maailma etnoloogia (või antropoloogia, või demograafia, kurat seda teab...), erinevates raamatutes erinevad autoritüübid teevad midagi, mis meie ajastut iseloomustab. Kes läheb vabatahtlikuks ja kes läheb väljamaale mehele ja kes niisama rändama lõhkise südame ravimiseks.
Mulle meeldib! Ja see, et on kullakaevamine, st vahepeal saab liiva ka, see käib asja juurde. (Mulle ka "Tai" ei meeldinud...)
 
Häh 08. juuli 2010, kl 13.59
Maitsed on tõesti erinevad, Minu Mongoolia on üks igavamaid raamatuid mida lugenud olen. Saite sealt midagi Mongoolia kohta teada ka? Kanada oli ka üsna niru, väliseetlastele keskendunud, sealt sai palju infot Kanada väliseetlaste kohta küll, aga selliseid raamatuid ilmus Orto kirjastuselt 50-60-ndatel lademetes.
Mulle meeldis Minu Taani hoopis:)
 
enter 08. juuli 2010, kl 15.04
Mongoolia oli vähemalt hästi ja ladusalt kirjutatud. Ja mina sain tõesti teada asju, mida ma varem ei teadnud. Mulle meeldib ka see, et Roy Strider oskab teinekord mingitele pisiasjadele tähelepanu pöörata.

Ma ei saanud näiteks Kolumbia raamatust mitte midagi huvipakkuvat Kolumbia kohta teada, lisaks oli ka kirjastiililt väga nõrk. Itaalia raamatu andsin peale läbilugemist lihtsalt ära, sest mind häiris, et selline raamat minu kodus on.

Üldiselt olen sama meelt kui tibor, et kirjanduslikult on sari totaalne läbikukkumine, mõned üksikud raamatud ületavad keskpärasuse joone. Müügi mõttes on see jälle hea projekt (mulle mõistetamatutel põhjustel).

Ma olen väga palju seda tüüpi reisiraamatuid lugenud, kasvõi eelpool mainitud Tiibeti ja Bhutani omad, aga ma ei tea, mitte-eestlastest kirjanikel jookseb sulg ikka palju paremini, raamatud on nii keeleliselt kui ka informatsiooni saamise mõttes täiesti nauditavad. Aga siin tehakse kuidagi odavalt ja ülejala kõike.

Mida need inimesed veel loevad, kes Minu-sarja raamatuid šedöövriteks peavad?
 
lugeja 08. juuli 2010, kl 17.27
Mongoolia raamat - mina sain teada nii Mongoolia kui budismi kohta kui lihtsalt ühe ränduri kohta, ja üldisemalt inimloomuse kohta. Minu jaoks oli see raamat jah täitsa šedööver.
Samuti väga meeldis Alaska raamat oma hoo ja otsingutega.
Ameerikad muidugi meeldisid ka, veel rohkem meeldis Epp Petrone uus reisiromaan, mida jah samuti šedöövriks pean. Samuti kiidan Justin Petrone Minu Eestit.
Kanada oli tõesti vahepeal kohmakas, seda niiöelda sulejooksu ei olnud, nagu eelpool nimetatud raamatutes (need ongi mu lemmikud, niipalju kui seda sarja lugenud olen). Aga no mis jutt, et väliseestlastest palju on kirjutatud. Minu meelest pole sellist ausat ja tänapäeva ülevaadet enne olnud, mulle igatahes pole näppu sattunud. Omalgi väliseestlasi sugulasi ja minu jaoks oli just see raamatu trump, et sain selle raamatu abil nende muredest-rõõmudest-valikutest paremini aru.
Aga küsimusele on veel vastamata - igasuguseid asju loen lisaks veel. Viimati näiteks lugesin Haruki Murakamit. Ma ei mõõda raamatuid kõiki ühe mõõdupuuga, see Minu--- sari on ju teistmoodi kui Murakami, inimese oma elust.
 
kats 12. juuli 2010, kl 21.55
Mulle meeldib see sari väga. Lemmikud on Minu Hispaania, Minu Ameerikad ja loomulikult Minu Eesti (ei jõua teist osa ära oodata). Samas Minu Pariis eriti ei meeldinud ja seda just seepärast, et liiga vähe oli autorist endast ja liiga palju selliseid asju, mida saaks ka tavalisest reisijuhist lugeda.
 
Mulle meeldib... 12. juuli 2010, kl 22.33
Ma olen küll jõudnud hetkeseisuga kaks raamatut läbi lugeda (Hispaania ja London), kuid mulle just see meeldibki, et raamatud on kirjutatud läbi konkreetse inimese elu ja ausalt öeldes võiks seda elu veel rohkemgi seal olla... Äärmiselt huvitav on lugeda kellegi elust, hakkama saamisest, eneseleidmisest, raskustest, millegi otsimisest jms kuskil võõral maal, eemal oma tavapärasest elust, sõpradest, perest... Samas on sellest kõigest võimalik ka iseendal õppida või kas või saada sellest kõigest innustust ja julgust ka enda elu muuta... Kõik raamatud ei peagi olema alati nii sügavamõttelised või kubisema lehekülgede kaupa kirjeldustest... No tõesti, ei ole huvitav lugeda mitmekümneid lehekülgi sellest,kuidas mõni vana maja välja näeb ja lõhnab...

Kui kedagi huvitav konkreetne riik/linn täpsemalt, siis tasub lugeda reisijuhte vms.

Aga ostmise kohta... Nüüd tuleb lause, mis kirjastajatele ei meeldi! Mina isiklikult eelistan raamatuid pigem laenutada kui osta, esiteks on raamatud piisavalt kallid ja teiseks pole mõtet muuta oma kodu raamatukoguks... Ostan ainult tõeliselt häid raamatuid, millede puhul tunnen, et see peab mul kodus olema, sest tahan seda kindlasti veel lugeda või siis käsiraamatud, kuigi ka nende puhul on tihtipeale internet sammukese, kaks ees...
 
Maria 12. juuli 2010, kl 23.17
Ma ei mõista inimesi, kes seda sarja ebaõnnestunuks peavad. Leian, et te eksite. Eks leidub ikka igavamaid ja põnevamaid raamatuid. Aga pean sarja väga õnnestunuks. Lihtsad inimesed kirjutavad oma välismaa kogemusest, see on tavaline elu. See pakub mulle rohkem huvi, kui sügavad väljamõeldud ilukirjanduslikud teosed, mida saab lihtsalt välja mõelda.
JA NB, see pole küll lihtsa raha teenimise koht. Sellised inimesed enamasti kirjutavad nagunii oma muljeid, miks mitte siis neid korrigeerida veidi ja raamatuks kirjutada. Asi on pigem isikliku märgi mahasaamises :) Et oled aidanud rahuldada inimeste huvi nt mõne riigi ja sealse elu vastu.
Lemmikud on Minu Eesti, Minu Island ja Minu Ameerika. Minu Tai, Minu Hispaania ja Minu Moldova on ka täitsa head, aga natuke kuidagi ettearvatavad. Minu Alaska ja Minu Argentina on sisu poolest põnevad, aga autorite stiil võiks olla hoogsam ja kaasahaaravam.
LUGEGE, SEE TEKITAB SÕLTUVUST!
 
Tiuksu 17. detsember 2010, kl 17.05
Lõpetasin just praegu Minu Mongoolia lugemise ja see meeldis mulle VÄGA! Huvi tekkis nii Mongoolia kui riigi ja autori kui isiksuse vastu, lisaks meeldis mulle see armastuseteema, mis sisse oli pikitud (mitte ainult inimese-, vaid ka loomaarmastus - mul endalgi kodus tiibeti mastif). Üldse olen sarjaga rahul ja siiani suure pettumuse osaliseks pole saanud (olen neid lugenud 6-7 erinevat, järgmisena on käsil Minu Kanada).
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!