1. Avarii jäi olemata

Oli üks imeilus suvine päev. Plaanis oli linnast väljas elava sõbrannaga randa sõita. Seega asusingi oma neljarattalisel sõbral teele, et ta pea võtta. Teeolud ja nähtavus olid head, nii et kui korraga oli mu teel aegalselt sõitev puksiir, ei peljanud ma möödasõitu teha. Nägin kaugel-kaugel ühte autot (nimetagem seda punaseks), mis mind ei seganud ning asusin treilerit seljatama.
Sooritasin rahulikult möödasõitu ning korraga avastasin endaga samas vööndis vastutuleva auto (must masin), mida enne kaugeltki näha ei olnud. See oli sirge tee, etteulatuvalt oli näha kuskil paari kilomeetri raadiuses. Haarasin kahe käega roolist ja proovisin kiiresti enda ritta tagasi saada. Korraga oli see must masin minu kõrval, sest ta oli hakanud eespool mainitud punasest autost möödasõitu tegema. Küljepeeglitel oli minu vaatenurgast vähem kui sentimeeter vahet. Teist juhti ma ei suutnud fikseerida. Kaherealisest teest sai neljarealine tee. Vaimusilmas kujutasin ette, kuidas meie küljepeeglid kokku lähevad, puksiir mu kõrval end võssa keerab ning seejärel lebame mina ja teine autojuht põllul tagasipöördumatus seisundis. Ma pole varem roolis end nii hirmununa tundnud. Kõik see, mida ma nägin, toimus nagu aegluubis.
Õnneks mul vedas: möödasõidu sain ilusti tehtud ning sama kiiresti kui must auto ilmus, see ka kadus, ei tea kuhu. Ma jätkasin sõitu ning püüdsin end maha rahustada. Autot seisma ka ei julgenud jätta: mis siis, kui ma pärast edasi ei julge sõita?
Igal juhul pani see situatsioon mind kui ateisti mõtlema: ju siis on meie kohal keegi, kes meie üle valvab. Tänu kaitseinglile või jumalale endale pääsesin ma eluga sellisest üliohtlikust olukorrast.

2. Metsas eksinu leidis tee

Minu isaga oli nii, et kord Virumaal seenele minnes ei leidnud ta enam teeotsa üles, kuhu auto jättis. Väljas pimenes. Äkki ilmus isa ette hallikas-must kogu, ilma konkreetse näota, aga tundus mees olema, kes ütles, et vaja minna just sinna konkreetsesse suunda. Mees kadus. Isa hakkas minema ning leidis teeotsa üles.

3. Trahvist pääsemine

Kaks aastat tagasi sundisid mind tööotsingud naasma Tallinnasse. Tulin Kadaka Konsumi juures bussist maha ning näen, et kaks linlast, mees ja naine, põrutavad otse bussi tagant üle tee. Mõtlesin, et järgin nende eeskuju. Kuid miski hoiatas mind, justkui öeldes, et kuhu sa kiirustad. Läksin fooride poole ning jälgisin, kuidas Säästumarketi kõrval seisvast politseiautost väljuvad politseinikud ja kutsuvad nad enda juurde. Tahtsin juba risti ette lüüa, aga ütlesin siis mõttes ja vaikselt oma nina alla üle vasaku õla,et nüüd saan ma küll aru, et Sina, MU KAITSEINGEL , oled olemas. Aga teinekord räägi minuga sama KÕVASTI, muidu ei pruugi ma Sind kuulda. Ainult trahv minule, töötule, veel puudus.

4. Surmast jäi puudu 0,1 sekundit

Kõrvalteelt sõitis auto täiega ette. Kõva pauk auto esiosa pihta. Kogu pildi lõi valgeks ja nägin kujutist. Mina ei saanus kriimugi, auto tuli maha kanda. Oleks ma 0,1 sekundit eespool olnud, oleks teine mulle täpselt juhiuksest sisse sõitnud. Kindel surm. Usun kaitseingleid.

5. Vanaisa päästis hukust

Paar aastat tagasi tegin raske liiklusõnnetuse, magama jäänud rekkajuht lihtsalt rammis sisse, olin kuu aega koomas. Ei hakka luuletama — ei mäleta midagi, ainult korra unes vanaisa, kes käratas, et poiss, ärka üles, lastel veel isa vaja! Vaimudesse ma küll ei usu, aga kuud hiljem kui jälle kõndida sain, käisin vanaisa haual ja ütlesin aitäh, et mind üles ajas!

6. Miski hoidis tagasi…

Hakkasin rohelise tulega üle tee minema, aga miski nagu hoidis tagasi. Ja jumal tänatud, sest täiesti ootamatult ilmus välja auto, mis kihutas, suurel kiirusel üle ülekäiguraja. Sekundite mäng. Neid kummalisi hetki on olnud teisigi.

7. Keegi päästis mu lapse

Mul astus kolmeaastane poeg välisuksest välja tänavale, ilma et me oleks kuulnud. See oli jõulude ajal ja tulekolmnurk, mis oli meil just ukse kõrval aknalaual, hakkas virvendama. Nii kui seda vaatasin, nägin poissi tänaval läbi akna ja sain ta kättek enne kui kes teab kuhu ta läinud oleks. Head vaimud vist andsid hoiatuse.

8. Auto suri välja

Täiesti sõidukorras auto suri keset sõitu välja, kui ees liikuvast veoautost lendasid suured-suured plekitahvlid meie ette tee peale.
Neid juhuseid on muidugi palju olnud,et olen kuhugi hiljaks jäänud või mingil põhjusel minemata jätnud ja hiljem kuulnud, et midagi meeldivat pole mul nägemata jäänud… Juhus ilmselt.

9. Vanni uppumisest päästis kellahelin

Mina olen see, kes vannis kipub magama jääma. Ühel korral nägin unes, kuidas lõin jala ukse vahele, ehmatasin ja jalg, mis vanni ääres oli, kukkus plartsatusega vette. Selle plartsu peale ärkasin.
Teine kord jäin jälle magama, lõin küünarnukiga une ajal vastu vanni, valu peale ärkasin.
Kolmas kord oli kell palju, üldiselt mulle ei helista keegi, eriti vastu ööd, aga tookord olin jälle vannis magama jäänud, ja ärkasin mobiilihelina peale. Helistas mingi võõras inimene.

10. Pääsesin kõige hullemast...

Uue aasta varahommikul otsustas üks noormees mind kurjasti ära kasutada. Selleks tõmbas mind kägistamishaardesse ja maha. Kägistas, kuni olin kustumas. Ja kõige jõuetumal hetkel kukkus kurikael mul "seljast" maha. Tänu sellele nähtamatule hingele olen veel elus. Pääsesin kergemate kehavigastusega, kuigi tralli jagus terveks tunniks.