Kuu aega on päris pikk aeg ning sõber palus niisama enne magama minekut ühel õhtul mõttes oma kadunud emalt, kas ema saaks talle appi tulla ja märku anda. Kuna loo pealkiri on müstiline lugu, siis võite juba arvata, et midagi ebatavalist leidiski aset. Nimelt järgmine päev algas nii nagu iga tavaline päev. Sõber ausalt ei oodanudki mingit konkreetset märki ning oli selle palve just kui enda mõtetes tagaplaanile pannud. Õhtupoole aga märkas ämblikku lihtsalt mööda seina ronimas. Ta jäi ämblikku vaatama ja jälgis tema teekonda. Väike ämblik ronis mööda lauajalga lauale, mis oli täis igasugu asju — raamatuid, dokumente, pabereid, õmblemistarbeid ja kaunistusi. See oli üks suurem laud, mida kasutati erinevateks otstarveteks. Järgmisena kadus ämblik suure vaasi taha, mis seisis laual seina ääres. Sõber tõstis lambi ning seal olidki autodokumendid, selle lambi all. Vähemusklikud ja lihtsalt realistid ütleksid, et see oli kokkusattumus ning ei tähenda midagi. Sõber ja ka mina, pärast jutustatud loo kuulmist, olin aga kindel, et see ämblik aitas sõbral dokumendid üles leida ja oli seal tänu palvele.

Olen kuulnud, et kadunud inimeste vaimud on pidevalt meie ümber, kuid me tavaliselt ei näe neid ega tunneta. Vaimud ise end näidata ka ei taha, kuid aitavad meid või annavad edasi märke teatud asjade kaudu. Selleks märgiks võibki olla mõni putukas, vari seinal, isegi mõni juhuslikult kätte sattunud raamat või suvaliselt lahti võetud raamatu mõne peatüki pealkiri. Telesaatest “Selgeltnägijate tuleproov” näeb pidevalt müstilisi olukordi, mis mõne arvates on lavastatud. Mäletan aga ühte lugu, mitte küll päris täpselt, kuid tüdrukule saabusid sõnumid kadunud isalt. Selgeltnägivad rääkisid, et vaimud võivad kasutada ka tehnikat suhtlemisel. Minu jaoks on see veidi hirmutav, kuid võib-olla tõesti nii juhtuski. Neid asju on lõputult palju ning kui uskuda märkidesse, siis ütleksin, et need võivad peita endas ka palju häid asju.

Soovin kõigile kas või väheke müstikat, sest see teeb elu huvitavamaks!