Müstiline lugu: kuidas koer mu autoavariis hukkumisest päästis



Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Tiit Blaat

Minuga on juhtunud nii mõnigi imelik lugu ning usun seetõttu vaimudesse ja osaliselt ka müstikasse, kirjutab meile lugeja Kaja.


Kunagi 1980.a. kui kolisime uude vastvalminud majja, nägin oma trepikojas vaimu. Elan teisel korrusel ja trepist üles tulles nägin enda taga tulevat naist valge kimonoga, tumeda poisipeaga. Tulin oma korteri uksest sisse ja kuna see imelikult riides naine minu järel tuli, vaatasin paar korda ka trepil tagasi. Siis vaatasin uksesilmast, mida ma tavaliselt küll ei tee — naine oli kadunud. Tegin ukse lahti — pole kedagi. Hiljem nägin veel teise trepikoja uksel naise kujutist ja rohkem ma teda näinud ei ole. Kuulsin siis oma ema käest, et ka temale oli vaim end näidanud ning et esimese Eesti päevil olevat meie maja kõrval või kohal olnud maja, kus üks noor naine olevat end õnnetu armastuse pärast ära tapnud.

Teistkordselt nägin vaimu paar a. tagasi Pärnu haiglas. Öösel seisis minu voodi kõrval heledama peaga naine, kes mind vaatas ja siis kadus.

Maal nägi vaime mu 2-3 a. vanune lapselaps. Mu vennanaine, kes suri 2012.a. suvel ning vend 2013.a. talvel, olid meil maal sagedased külalised ning lugu ise juhtus 2013.a. suvel, kui mu lapselaps osutas diivanile ning ütles: ,,Näe — onu, tädi ka”. Küsisime, kus, ning ta viipas uuesti diivani poole. Venna kohalolekut olen kuulnud möödunud suvel, kui saunas olin-keegi kolistas ning tunnetasin kellegi lähedalolu. Mees oli sel ajal toas ning keegi seal käinud ei olnud.

Loe veel

Seotud lood:

Ja veel! Vene ajal tööl olles kuulsime koos 2-3 töökaaslasega nii samme, ohkimist kui ustest käimist. Seda juhtus mitu korda ning siis õpetas meid üks töötaja, et tuleb panna küünal põlema ning tema peale mõelda. See aitas ja rohkem me teda ei kuulnud, kuigi meil oli jätkuvalt kahtlane tunne ühe trepi suhtes. Kui sealt tuli üles minna, siis oli tunne, et keegi haarab sul jalast.

Kaitseinglitesse usun ka. 1997.a. oli meil ränk autoavarii — auto sõitis pooleks tugeva elektriposti, keeras end sõidusuunas ringi ning rullus üle katuse. Kui mu koer ei oleks minu kohale esiistmele pärast surnuaias käiku hüpanud, siis see lugu siin maises ilmas oleks minu jaoks lõppenud, sest auto juhi kõrvalolevast esiosast ei olnud midagi järel ning auto ise läks vanarauda.

Osale ka sina Naisteka auhinnamängus, saada meile oma müstiline lugu ja võida Madara kinkekott + menuraamatud!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare