Müstiline lugu: surnud sõber ütles unenäos, et ta tuleb meie juurde igaveseks tagasi. Ja tuligi!
Mahajääjate valu oli suur, ta oli ju väga noor, elu alles ees. Kuid see, mis toimus edasi, pani mind uskuma, et on olemas teispoolsus ja hinged. Paar päeva hiljem õhtul põllust mööda sõites nägin ma seal seismas halli kogu, ehmatasin, kuid hall kogu seisis seal edasi. Võtsin julguse kokku ja rääkisin sellest oma õele, ta ei lausunud alguses sõnagi. Kui siis mulle otsa vaatas, ütles, et nägi sama asja ja arvas et ta kujutab seda endale ette. Me õega arvame siiani, et sõbra hing jäi siia,kohta, mida ta kõige rohkem armastas .
Minu hinge vaevas kogu aeg mõte, et miks, miks ta nii tegi, mõtlesin sellele pidevalt. Ja ma arvan, et minu mõtted ei andnud tema hingele rahu, seega jaanuaris tema sünnipäeval ühel ööl nägin ma teda unes. Ta kõndis läbi puude salu kaugusesse, sügisesed lehed langesid puudelt, viivuks keeras ta ennast ümber, naeratas mulle ja lahkus. Sellest ööst sain ma hingerahu ja teadmise, et ta on õnnelik seal, kus ta on!
Aastad möödusid ja me abikaasaga plaanisime uut last. Ühel ööl üle pikkade aastate nägin ma meie sõpra unes. Tal oli ülikond seljas, ta pani käe mulle õlale ja naeratas oma kavalat naeratust ja tema kõrval oli väikene poiss.Ta ütles mulle, et ta tuli tagasi ja päriseks. Ma olin tummaks löödud. Ja siis ta lahkus, kuid väikene poiss jäi.
Selle une peale ärkasin ma hommikul, süda pekslemas rinnus, ajasin abikaasa üles ja ütlesin: "Usu, ma olen rase ja me saame poja!" Ta naeris mu jutu peale! Arsti külastades tõesti selguski, et ma olen rase, kuid poole raseduse peal öeldi, et sünnib tüdruk. Arst kinnitas kuni lõpuni igas ultrahelis, et sünnib tüdruk. Olin ostnud valmis kõikvõimalikud roosad riided ja siis see päev saabus, kui läksin sünnitama! Nägin ära suure vaeva ja laps oli käes, arst õnnitles: "Palju õnne, siin on teie POEG!"
