Müstilised lood: kõhedusttekitavad lood sellest, kuidas lugejad on oma lähedaste ja tuttavate surma ette teadnud
Kolba kujutis naabripoisi näol
Sellest on pea kakskümmend viis aastat tagasi. Aprillikuu kevadine nädalavahetus. Olin lõuna valmis teinud ja vaatasin köögiaknast välja, et poeg sööma kutsuda. Eemalt staadioni poolt nägin tulemas allkorrusel elava pere poega. Väga sümpaatne ja intelligentse olekuga noormees. Tõmbusin akna pealt tagasi ja jälgisin tema tulekut. Ja siis, enne seda kui ta pöördus maja ette, minu suhtes oli ta profiilis, nägin tema näo ees kolba kujutist. See oli nii ehmatav, ei osanud seda kuidagi seletada, hetkeks tekkis tunne, et näen vaime. Siis aga tuli poeg väljast sööma ja jätkusid tavalised toimetused.
Argipäevade askeldustes unustasin selle ära. Mõne päeva pärast sõitsime maale vanaemale külla. Peale maipühi läksin töö juures tuttava kabinetti, laual oli kohalik ajaleht ja ajaviiteks sirvisin seda. Kui ma jõudsin selle leheküljeni, kus olid surmakuulutused, siis pidi süda seisma jääma, sest sellesama noormehe surmakuulutus vaatas sealt vastu. Ülejäänud tööpäev möödus väga raskelt, sest oli tunne nagu oleksin tema surmas süüdi, et nägin seda kolba kujutist. Töölt tulles läksin oma trepikoja naabri juurde ja küsisin, et kas see on ikka tõsi, et see noormees surnud on, äkki on nimekaim. Oma kurvastuseks sain kinnituse, et oligi tema. Sellest ülesaamine võttis ikka tükk aega.- Asta
Kes oli see müstiline mees?
Aastaid 10 tagasi, kui saime minu isa surmateate, kiirustasime haiglasse, kuhu olime ta hommikul viinud. Enne seda sai veel helistatud tädile ja sinna jõudes ootaski tädi oma mehega kenasti palati ukse taga meie saabumist. Samas istus veel üks mees, kirikuõpetaja. Mees tõusis ja ulatas mulle käe ja tutvustas ja ütles et teda kutsuti minu isa juurde, öeldes mu isa täisnime. Minu üllatus oli suur, sest mitte keegi ei teadnud, et meie isa on haiglas, kust sai see mees teada? Ma siis ütlesin, et see inimene on surnud. Mehel oli siiralt kahju, et ta oli hiljaks jäänud. Loomulikul tuli ta palatisse kaasa ja tegi ristimärgi lahkunu peal ja avaldas kaastunnet ja lubas palvetada meie eest. Rääkis ka, kust kogudusest ta on, aga selles saginas läks see meelest ära. Olen palju mõelnud, kes oli ta ja kes ta kutsus, täiesti mõistmatu. Samas usun, et ta palvetas minu eest ja on minu kaitseingel, elus on mul kõik hästi läinud! - Tiia
Sõber lubas mul silma peal hoida ja tema hing ongi minuga
Algas see kõik päeval, mil mu sõber otsustas teha enesetapu. Eelnevalt teole saatis ta mõned sõnumid, kus lubas mul silma peal hoida. Peale ta lahkumist oli aknataga tuvi kes koputas aknale ning peale seda hakkasid toimuma kummalised lood.
Tunnetus, et ta on kõrval, Nn. Sisehääled, mis olid seletamatud. Peale seda arvasin, et oleks tarvis kuidagi mõista, mis minuga toimub. Olin kuulnud, et vaimudega saab kõnelda kuldsõrmuse ja paberile kirjutatud tähestikuga. Mõtlesin, et proovin. Nii imelik kui see ka ei ole, see toimis. Tuli välja, et need mõtted, mida teab kust kuulsin ja mõtlesin, olid pärit temalt.
Nüüdseks kui haaran sõrmuse, tuleb ta minuga rääkima. Ja nii imelik kui see ka ei ole — kõik mis ta nn räägib ja ütleb, on tõde või lähebki nii.
Võta kinni, kas tegu on ajukrutskiga, haigusega või mõne muu diagnoosiga, aga nii see on läinud. Võib öelda, et mul on oma kaitseingel, kes elavana lubas silma peal hoida ning hingena seda teebki. - Janica
