Nostradamuse ennustused või pelgalt ajaloofaktid?

14. detsembril (vana kalendri järgi 24. dets.) täitus 500 aastat Michel de Nostre-Dame ehk Nostrada-muse sünnist. Tema kirja pandud tulevikuennustustest on möödunud 100 aasta jooksul kirjutatud üle 6000 raamatu. Kuid ometi leidub inimesi, kes leiavad alust veel ühele teooriale ja lugematutele ennustuste tõlgendustele.

Vene Riiklikus Humanitaarülikoolis kaitses mõni aasta tagasi oma väitekirja Nostradamusest ja renessansiajastust Aleksei Penzenski. Nüüd on ta suure kirjastuse juhtiv toimetaja, mitmete Nostradamuse-teemaliste raamatute autor ja professionaalne astroloog. Tema poolt vene keelde tõlgitud Nostradamuse ennustused peaks ilmuma 2004. aastal.

Seoseid kirjapandud ennustuste ja tegelikult aset leidvate sündmustega on otsitud nii arvutianalüüsi abil kui ilma. Tohutu hulk autoreid on väitnud, et avastasid ennustuste “valemi” — kuid valemi põhjal tehtud ennustused on reeglina läinud vett vedama. Probleeme on ka tõlkimisega — tekst ise on kirjutatud Nostradamuse eluajal alles formeerumisjärgus olnud vana-prantsuse keeles ja paljud sõnad omavad tänapäeval hoopis teist tähendust.

Aleksei toob näiteks sõna “antenne”, mis tähendas toona laeva raad, tänapäeval teadagi hoopis raadio- või teleantenni. Mõned “uurijad” on suures agaruses seostanud seda raadio leiutamise ennustamisega. Tekstides on ilmselgelt ka ümberkirjutamise vigu, kuid algset kirjaviisi pole enam võimalik näha — originaalkäsikirjad hävitati juba 16. sajandil. Nii tulebki välja, et tõlgendajad tõlgendavad tänapäeval vigaselt ümberkirjutatud, ise juurdeluuletatud ja mitmekordses tõlkes moondunud lauseid.

Aleksei sõnul oli ennustuste kirjutamine tollal lihtsalt moenarrus — püüti järgi aimata Vana-Kreeka oraakleid. Säilinud on kirjastaja kiri Nostradamusele: “Michel, sain sinult kaks käsikirja. Mida oled sa minule saatnud?! Sa kirjutad liiga täpselt. Praegu on moes “udusem” stiil. Tee ümber.”

Penzenski väidab, et Nostradamus kirjutas tulevikuennustusteks Vanas Kreekas-Roomas tema eluajal toimunud sündmused, lisades sinna õukonna keelepeksu ja teiste autorite ajalookirjeldusi ning kõrvaldades inimeste nimed ja õiged aastaarvud. Kokkukirjutatud teksti pani ta riimi. Näiteks leidub ennustustes kirje suure maavärina kohta ühes linnas ja kellatorni vajumisest maa alla. See sündmus leidis seal linnas tõepoolest aset — ainult et 10 aastat enne ennustuste ilmumist.

Sellegipoolest ei pea Penzenski õigeks Nostradamust lihtsalt petiseks nimetada. Nostradamus oli filosoof, väga haritud inimene — oskas lisaks prantsuse keelele kreeka, ladina ja heebrea keelt, oli astronoom ja astroloog, keemik ja arst. Arstina hinnati tema teeneid kõrgelt — ta võitles edukalt katkuga. Ta tahtis lihtsalt järeltulevatele põlvedele näidata, et ajalugu kordub ja et inimese saatuse otsustavad riigi huvid.

Tõsi ta ju on — osa tema ennustusi läks väga täpselt täide. Näiteks ennustas ta toonase troonipärija (Catherine de Medici poja) kiiret surma. Siin pole aga midagi imestada — ta oli hea arst ja piisas vaid troonipärija nägemisest, ütlemaks, et meditsiin teda ei päästa. Ka ennustas ta 150 aastat ette Pärsia-Türgi sõda — kuid nende riikide vahel oli pidevalt suuremaid-väiksemaid hõõrumisi ja sõda tulevikus oli loogiline. Kuus aastat ilmus tema sulest astroloogiline kalender, kus ta ennustas aastaks ette ilma, viljasaaki ja poliitikas juhtuvat praegustel Prantsusmaa, Saksa ja Itaalia aladel. Vaieldamatult nõudis see tegevus oma aja kohta suuri teadmisi, laia silmaringi ja mõjukat tutvusringkonda.

Sadu kordi on ennustatud maailma lõppu, nii ka 1999. aastal. Nostradamusel on tegelikult kaks aastaarvu, mis saaksid tähistada kas maailma lõppu ja/või messiase teist tulekut: 1789. ja 2242. Kuna 1789. aastal midagi erilist ei juhtunud, siis vaevalt see teinegi arv mingit õnnetust ennustab. 2001. aasta 11. septembri kohta käiv ennustus on aga lihtsalt võltsing.