Taimed kaitsevad vaimu ja kurja silma eest

Taimed ja inimesed on alati käsikäes elanud. Taimed annavad, inimesed võtavad. Ja võtavad kohe palju: küll toitu, küll ravimit, ehitusmaterjali, kehakatet jm. Aga taimed ei ole inimestele olnud ainult materiaalsete vajaduste rahuldajad. Neid on peetud elusateks ja hingestatuteks ning elupaigaks maagilistele jõududele.

Pühendatud või väga tundlikud inimesed kuulevad taimede sõnumit ja edastavad seda ka teistele. Taimede abil on tulevikku ennustatud, neid on kasutatud kehast lahkumiseks ja hingedemaailmas liikumiseks, haiguste ja kurja silma eest kaitsmiseks, armastatu tagasitoomiseks ja võõra vara röövimiseks.

Üks taim, keda on seostatud nõiajõu ja tervendavate omadustega juba antiikajast alates, on ka meil Eestis kasvav puju (Artemisia).

Pujust keedetakse teed, sageli koos melissiga, et hõlbustada ennustamist, mediteerimist ja hingelist arenemist. Sellist teed on paljud nõiad kasutanud tseremoniaalseks nõiajoogiks šamaani- ja täiskuurituaalidel, tervendavatel puhastumistel ning kristallkuulide, maagiliste peeglite ja kvartskristallide pühitsemisel.

Rännuteedele võeti kaasa lõhnapuudrikotikesi pujuürdiga, et kaitsta end väsimuse, päikesepiste, mürgituste, metsloomade, väikeste vallatute haldjate ja ebasõbralike vaimude eest. Usuti, et magamine padjal, mis on täidetud pujuürdiga, kutsub esile prohvetlikke unenägusid ja võimaldab ette näha oma saatust.

Hispaanias ja Itaalias valmistasid noorukid sidrunpuju (A. abrotanum) põletamisel saadud tuhast salvi, millel olevat võime habe kiiremini kasvama panna, et siis mehisem välja näha.

Koirohust (A. absinthium) valmistatud teed on soovitatud anda juua sapistele naistele, siis pidavat nende kurjus üle minema. Saksamaal usuti, et puju kaitseb kandjat musta maagia, haiguste, kurjade vaimude ja halva õnne eest.

Kui aga keegi kavatseb reisida Lõuna-Ameerika vihmametsadesse, siis võib ta seal kohtuda ilusa roosaõielise liaaniga, kellel tore nimi amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi). Kaapiväät on Lõuna-Ameerika loodeosa “vägev ravim”, mis ravib nii ravitsejat kui ravialust. Kasutatakse taime kuivatatud või värsket koort.

Amasoonase šamaanid joovad kaapiväädist valmistatud jooki, et saada ühendus vaimude maailmaga, mis aitab neil haigusi ravida, kohut mõista ja tulevikku ette näha. Kui jooki kasutatakse ravimiseks, siis joob seda šamaan, mitte haige.

Joogi mõjul mõistab ravitseja haiguse olemust ja tõlgendab siis oma nägemust, mille põhjal selgub talle haiguse põhjus ning ta asub selle vastu sümboolselt võitlema. Ta laulab patsiendile võitlusest ja sellest, kuidas ta kurjuse hävitab ja patsiendi vabastab.

Kaapiväädi abil tehakse kindlaks vaenlase asukoht enne sõjaretke, jahilooma asupaik enne jahileminekut, saadakse endale kaitsevaim, kontrollitakse abikaasa truudust, otsitakse lahendusi probleemidele, viiakse läbi usulisi tseremooniaid.

Indiaanlased usuvad, et kaapiväädist ja sellele lisatud teistest taimedest valmistatud jook suudab hinge kehast vabastada, nii et see pääseb vabalt rändama ja naaseb soovi korral kehasse. Hing vabastab end igapäevasest elust, tutvustab inimesele tõelisust ning laseb suhelda esivanematega.