20 mõtet, mis igal naisel punast huulepulka kandes peast läbi käivad
Võiks ju arvata, et see on lihtne. Kannad huulepulga peale ja alustad päevaga. Aga ei… Punase huulepulga kandmine on sama hea kui oma närvide krussi keeramine. Noh, nendel, kes seda regulaarselt ei tee — nemad on vast juba harjunud. Mina kannan punast huulepulka väga harva ja seda sel lihtsal põhjusel, et kui olen huuled punaseks võõbanud, näen küll kena välja, kuid peast käib läbi tuhat mõtet, mis ei lase mul rahulikult olla. Tunnete ära?
Kas see punane ikka sobib mu nahatooniga? Räägitakse külmast punasest ja soojast punasest… Kumb see on? Kumba ma kandma peaks?
Kas ma peaks punast huulepliiatsit ka kasutama või on lootus, et see ei valgu mu huultelt minema?
Miks peavad punased huuled nii tugevalt mu punetavat vistrikku esile tooma? Kus peitekreem on?
Miks kõik mind vaatavad… Kas mul on huulepulk laiali?
Kas mul on huulepulk hammastel?
Kas mul on huulepulk sallil?
Jakil?
Kas huulepulk on juba maha kulunud? Mul on peeglit vaja!
Appi kui nõmeda randi see klaasile jättis!
… ja kahvlile ka. Piinlik!
Mu huuled on nii kuivad, punane näeb niimoodi kindlasti eriti rõve välja!
Äkki ma peaks selle ikka maha pühkima?
Täitsa metsas, ma rikkusin just kallistades ta valge särgi ära!
… kas ma peaksin ta tähelepanu sellele juhtima?
Pigem mitte!
Sügasin nina ja nüüd on käeselg huulepulgaga koos! Ja see ei tule maha.
Oo, see on lahe pluus, seda tahaks proovida. Aga ma ei saa, ma rikuksin kindlasti oma huulepulgaga kaeluse ära… Las ta jääb.
Kuidas see punane värv mulle LÕUALE sai!?
Viimane kord, see oli ausõna viimane kord!
Edaspidi jõuab mu huultele ainult värvitu huulepalsam!
