I Põleb alati kergesti ära, ei pruunistu, päikese suhtes äärmiselt tundlik. Punapead, tedretähnilised inimesed.
II Põleb päikese käes kergesti ära, pruunistub minimaalselt, päikese suhtes väga tundlik. Heleda naha ja juustega sinisilmalised inimesed.
III Mõnikord võib päikese käes ära põleda, nahk pruunistub järk-järgult helepruuniks, päikese suhtes tundlik. Keskmiselt heleda nahaga inimesed.
IV Põleb minimaalselt, päevitub alati pruuniks, päikese suhtes vähetundlik. Vahemere tüüpi nahaga inimesed.
V Põleb harva ära, päevitub hästi, päikese suhtes tundlikkus puudub. Vahemere tüüpi nahk, mustanahalised.
VI Ei põle kunagi ära, väga pigmendirikas nahk. Mustanahalised.
Nahatüübile vaatamata soovitatakse kõigil kasutada vähemalt
kaitsefaktoriga 15 vahendeid.
Millal tuleks päikesekaitsevahendeid kasutada?
Päikesekaitsevahendeid tuleks kasutada iga päev (aastaringselt),
kui olete päikese käes kauem kui 20 minutit.
Päikesekaitsevahendeid võib kanda näole ka enne jumetust.
Müügil on arvukalt vahendeid, mis sisaldavad
igapäevaseks kasutuseks mõeldud
päikesekaitsefaktorit, kuna see on peamine
meetod naha kaitmiseks enneaegse vananemise ja
vähktõve eest. Päikesekaitsevahendite regulaarne
kasutamine aitab ka parandada ka juba kahjustatud nahka.
Päike aitab organismil toota D-vitamiini. Seepärast
peaksid regulaarselt päikesekaitsevahendeid
kasutavad vanemad inimesed tarvitama toidulisandina
vitamiinipreparaate.
Päikese peegeldumisvõime on suur - 17 protsenti
liivalt ja 80 protsenti lumelt.
Ärge kasutage kaitsevahendeid vaid
päikesepaistelistel päevadel. Isegi pilvistel
päevadel pääseb 80 protsenti päikese
ultraviolettkiirtest pilvedest läbi.
Kuidas päikesekaitsevahendit valida?
On olemas väga erinevat tüüpi päikesekaitsevahendeid ja seega on õige leidmine kaunis keeruline. Kas parem on kasutada õli või kreemi? Kas vahend peaks olema veele vastupidav või mitte? Ja kas ta peab sisaldama paraaminbensoonhapet (PABA)?
Esimesed päikesekaitsevahendid sisaldasid kõik PABAt, aga see vahend jättis riietele plekke. Tänapäeval on PABAt täiustatud ning uus vahend - PABA esterid - ei määri riiet, aga mõned inimesed on nende suhtes tundlikud ja peaksid seetõttu leidma vahendi, mis sisaldab muid kemikaale, näiteks bensofenoone, salitsülaate.
Päikesekaitsevahendid on saadaval väga erineval kujul, ihupiimadest kreemide, geelide ja vahapulkadeni. Millist vahendit valida, oleneb teie maitsest. Aga pidage meeles, et enamus päevitusõlisid ei sisalda piisavalt päikesekaitsefaktorit.
Kõiki päikesekaitsevahendeid tuleb korduvalt peale kanda. Vee suhtes vastupidavaid vahendeid tuleks uuendada iga kahe tunni järel või vahetult pärast pikemat ujumist. Geele tuleb kanda peale tihti, kuna nad tulevad higiga maha, aga on soovitatavad vistrike all kannatavatele inimestele.
Mis on SPF?
SPF tähistab päikesekaitsefaktorit. Päikesekaitsevahendeid liigitatakse selle järgi, kui tugev on nende SPF. SPF numbrid pakenditel ulatuvad kahest 60ni, viidates toote suutlikkusele päikesekiiri blokeerida.
SPF reiting saadakse võrreldes
aega, mis kulub kaitsmata naha põlemiseks
päikese käes. Näiteks kui heleda nahaga inimene
kasutab SPF 2 kreemi, siis tõmbub ta nahk 20
minutiga punaseks, kui see kaitsmata kujul
läheks 10 minutiga punaseks. SPF 15 tähendab
seda, et naha põlemiseks kulub 15 korda 10
minutit.
Dermatoloogid soovitavad faktoriga 15 või tugevamat kreemi kõikidele nahatüüpidele.
Kas SPF 30 kaitseb päikese eest kaks korda rohkem kui SPF 15?
SPF kaitse ei kasva proportsionaalselt numbriga. Näiteks SPF 30 püüab kinni 97 protsenti kiirgusest, SPF 15 93 protsenti ja SPF 2 50 protsenti.
Mis on vahe UVA ja UVB kiirguse vahel?
Päikesevalgus koosneb kaht tüüpi kahjulikest kiirtest - UVA ja UVB kiirtest. UVB kiired on päikese põletavad kiired (mille aken kinni püüab) ning peamised päkesepõletuse ja nahavähi põhjustajad. Klaasi läbivad UVA kiired tungivad sügavamale marrasnahka ning aitavad samuti kaasa naha põlemisele ja vähi tekkimisele. Nii UVA kui UVB kiired pärsivad immuunsussüsteemi.
PABA, PABA esterid kaitsevad ainult UVB kiirte vastu, seega tuleks valida tooted, mis kaitsevad ka UVA kiirte vastu, näiteks bensofenooni, oksübensooni, titaanoksiidi, tsinkoksiidi ja Parsol 1789 sisaldavad vahendid. Neid nimetatakse "laia spektri" vahenditeks.
Kas SPF näitab, kui hästi vahend kaitseb nahka UVA või UVB kiirte eest?
SPF number näitab vaid vahendid efektiivsust UVB suhtes ning preagu puudub standard, mis näitaks kaitset UVA vastu.
Kui palju tuleks päikesekaitsevahendit kasutada ja kui tihti seda peale kanda?
Vahend tuleks kanda kuivale nahale 15-30 minutit enne väljumist. Kreemitamisel pöörake erilist tähelepanu näole ja kätele, mujale võib panna vahendit tagasihoidlikumalt. Päikese suhtes paljastatud piirkonnad tuleb katta vahendiga korralikult. Ärge unustage, et ka huuled põlevad ära, seepärast kasutage päikesekaitsefaktoriga huulepalsamit.
Päikesekaitsevahend tuleks kanda nahale hommikul
ning protseduuri tuleks korrata pärast ujumist
või tugevat higistamist. Isegi veekindlad kreemid võivad kaotada 30-
minutilise vees viibimise järel mõju.
Päikesekaitsevahendid ka kuluvad maha. Ja ärge
unustage, et päikesekiirgus varitseb teid
kõikjal, ka siis, kui teete pilvise ilmaga
lühikese jalutuskäigu.
Milline on erinevus päikesekaitsevahendi ja
päikesebloki vahel?
Päikesekaitsevahendid tõmbavad kiired keemiliselt endasse, päikeseblokid aga peegeldavad kiired tagasi.
Kas päikesekaitsevahendi kasutamisest üksi
piisab naha kaitsmiseks päikese vastu?
Ei. Kuigi see vahend on väga tähtis, tuleb kanda ka äärega kübaraid, päikese eest varjavaid riideid ning vältida eredat päikest.
Uuringud näitavad, et korduv päikesepõletus suurendab oluliselt melanoomi ohtu. See peab paika iseäranis lapseea põletuste suhtes.
Kas on olemas võimalus turvaliselt päevitada?
Ei. Pruunistumine on naha reaktsioon vigastusele. Nahk pruunistub, kui päikese ultraviolettkiired tungivad läbi naha sisemise kihi, sundides seda tootma rohkem melaniini. Pidev päikese käes viibimine toob kaasa muudatused naha struktuuris, tekitades kortse tekitades laikke selle pinnale.
Kas solaariumis on turvalisem päevitada? Vaatamata arvukatele väidetele solaariumide turvalisuse kohta, võib seal päevitamine kahjustada silmi, põletada nahka ja põhjustada nahavähki ning selle enneaegset vananemist. Kunstliku päevitumisega kaasnevad kõik loomuliku päevituse ohud.
Lisaks sellele võib saada kahjustatud keha immuunsussüsteem ning keha võib reageerida negatiivselt teatud lõhnadele ja ainetele.
Kuidas päikesepõletust ravida?
Kui te
unustasite kasutada päikesekaitsevahendeid, võib
päkesepõletus osutuda ohtlikuks.
Pidage meeles, et põletust ei ole kohe näha ning
see võib lüüa välja alles 24 tunni pärast.
Kõige levinumad on esimese ja teise astme põletused.
Esimese astme päikesepõletus väljendub naha punetuses, kusjuures mõne päeva pärast võib nahk hakata kooruma. See võib olla valus ning kõige parem on ravida esimese astme põletust jaheda vanni ja niisutavate vahendite või hüdrokortisoonkreemiga. Vältige -kaiin-ravimeid (näiteks bensokaiini), kuna need võivad tekitada ülitundlikkust. Ka aspirin aitab leevendada päikesepõletuse vaevusi.
Teise astme päikesepõletus lööb välja villidena ning kui see esineb suuremal piirkonnal kehast, tasuks pöörduda arsti poole. Kui valud on tugevad ja nendega kasnevad peavalu, külmavärinad või palavik, tuleks otsekohe pöörduda arsti poole.
Paranemise järel tuleb nahka kaitsta.
