Mis juhtub vee, seebi ja kreemita?
Kuid kuus nädalat Nicky seda ei teinud ega kasutanud ühtegi sellega seotud vahendit. 40 päeva ja 40 ööd ilma duši, juuste pesemise, hammaste harjamise ja deodorandita.
Ta viskas oma meigi- ja juuksehooldusvahendid minema ja kandis ainult jooksuriideid, teksaseid ja T-särki või ühtainsat suvekleiti.
Miks ometi? Inglismaal Kidderminsteris elav kolme lapse ema, kes teeb teledokumentaalfilme, korraldas esimese omataolise teadusliku eksperimendi saamaks teada, milline on ta välimus ja kuidas ta ennast tunneb ilma moodsate ilutoodete müriaadita, kirjutab The Mail on Sunday.
Imekreemid ja keemia
Kas raiskame oma raha äkki lihtsalt edevuse peale?
Kas kõik kreemid ja võluvahendid, mida naised ja ka miljonid mehed hardalt igal hommikul kasutavad, annavad meile lihtsalt sotsiaalse ja psühholoogilise kaitsekilbi või on neist tõesti päriselt ja silmaga nähtavalt kasu?
“Uskusin iga reklaami, mis kinnitab, et uus kreem või dušigeel teeb mind nooremaks ja kaotab kortse,” rääkis Nicky.
“Ladusin igal õhtul näole kihtide kaupa niinimetatud imekreeme. Vannitoakapp oli nii pungil täis, et mõnikord kukkus sealt midagi mulle kaela, kui kapiukse lahti tegin. Siis istusin ühel õhtul maha, lugesin etikette ja leidsin, et määrin oma keha iga päev kokku rohkem kui 200 kemikaaliga. Öeldakse, et need pole ohtlikud, kuid kemikaalide “kokteili” mõju kohta meie kehale pole midagi teada.”
Tema sõnul võib näiteks rinnavähi tekkimises osaliselt süüdistada ilutooteid.
Nicky sõnul arvas ta, kui polnud hommikul juukseid pesnud, et näeb jube välja.
“Tegelikult aga ei märka teised seda üldse,” rääkis ta. “Meie ühiskonnas arvab igaüks, et me vajame neid tooteid ja peame kogu aeg puhtad olema. Tahtsin näha, mis saab, kui ma ennast enam üldse ei pese. Kas keegi tahab veel minu sõber olla? Kas ma haisen vastikult? Või läheb elu samamoodi edasi nagu enne?”
Eksperimenti jälgisid Leedsi ülikooli nahauuringute keskuse teadlased. Nad võtsid tema kaenlaaugust, suust ja suguelundeilt limaproove, et võrrelda neid samasuguste proovidega pärast eksperimendi lõppemist.
Hais ja halb tunne
Nicky käis eksperimendi ajal hommikuti jooksmas nagu tavaliselt.
Katse neljandal päeval hakkas Nicky tundma, et lõhnab imelikult.
“Juuksed muutusid kiiresti üsna koledaks sasipuntraks. Kasutasin muidu iga päev palsamit, juuksevahtu ja -lakki. Nüüd pidin juuksed hobusesabasse tõmbama.”
Nicky oli kuulnud, et juuksed hakkavad mõne nädala jooksul ennast ise puhastama, kuid ei teadnud, kas suudab nii kaua oodata.
Juba neljandal päeval tahtis ta eksperimenti katkestada, sest tundis ennast niivõrd halvasti.
Teisel nädalal ei tahtnud lapsed haisu tõttu ema enam kaisutada. Samal ajal kutsuti teda koos töökaaslastega peole, seni oli ta saanud töötada kodus ega pidanud kohtuma paljude inimestega.
“30 sekundiga tõmbasin selga suvekleidi ja juuksed kuklasse — nii kiiresti pole ma kunagi valmis saanud.”
Kuid rongile minnes oli ta närvis. Ometi ei pilgutanud keegi silmagi.
Samamoodi oli ka peol, keegi ei teinud väljagi meigi puudumisest ega rääkinud temaga vähema respektiga.
Reklaami ajupesu
Kolmandal nädalal hakkasid teised emad kooli ees Nickyt pahaks panema ja tõrjuma. Sedagi sellepärast, et Nicky rääkis neile eksperimendist — et ta pole kolm nädalat ennast pesnud.
Ülejäänud inimesed aga suhtusid temasse endiselt hästi ja see pani Nickyt mõtlema, kas me mitte kõvasti teisi inimesi üle ei hinda, arvates, et nad meie juures kõike tähele panevad.
“Reklaamid on teinud meile võimsa ajupesu, sisendades, et peame kõiki neid tooteid iga päev kasutama,” rääkis Nicky. “Teistele emadele ei mahtunud pähe, kuidas on võimalik, et ma ei kasuta mitte ühtegi.”
Neljanda nädala lõpus juhtus midagi imepärast. Nicky tundis ennast füüsiliselt paremini kui ammu ja tema nahk hakkas särama.
Aastaid oli tal vaevus nimega soolte ärritussündroom, mis hakkas imelikul kombel kaduma, mida kauem ta ennast ei pesnud. Nicky on kindel, et see oli seotud kemikaalide kehasseimbumise järsu lakkamisega.
Samal ajal kadus ka tsüst silmas. Nicky usub, et selle põhjuseks on ripsmetuši ja silmapliiatsi igapäevase ärritava mõju kadumine.
Lisaks oli Nicky nägu värskem ja säravam kui viimased kümme aastat, ja seda hoolimata tõsiasjast, et ta polnud seda kuu aega pesnud.
Hambasse tuli auk
Katse lõpuks suutis Nicky siiski mõelda vaid oma endise mina taasavastamisele, sest tal oli kõrini kuue nädala jooksul ühtede ja samade riiete kandmisest.
Juuksed olid nii rasvased, et püsisid ka ilma juuksekummita hobusesabas. Hambad olid hallid ja kaetud katuga. Ka oli ta muutunud peaaegu erakuks, sest ei tahtnud sellisena kedagi näha.
Enne duši alla minekut võtsid teadlased Nickylt uuesti proovid. Üllataval kombel oli küll igas piirkonnas, kust proove võeti, baktereid kuni 5000 korda rohkem, kuid nende tase mahtus endiselt piiridesse, mida peetakse inimese puhul normaalseks.
Mis veelgi olulisem, polnud mingeid märke ohtlikest bakteritest nagu kolibakter või streptokokk. See tähendab, et tervisele ei kujutanud pesematus endast mingit ohtu.
Hambaarsti juurde minnes sai Nicky teada, et talle tuleb panna tema elu esimene hambatäidis. See oli hammaste pesemisest loobumise otsene tagajärg.
Vähem on rohkem
Nicky mõnuleb nüüd iga päev kaua duši all, kuid on aru saanud, et ei vajanud kõiki neid ilutooteid mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Samas ohustasid nendes sisalduvad kemikaalid tema tervist.
“Nüüd on mul vaja ainult seepi, looduslikku šampooni ja palsamit ning niisutavat kreemi. Enam ei pese ma juukseid iga päev ega tunne kohmetust, kui pole end viimase peal üles löönud,” lausus Nicky. “Kui inimesed ei pannud tähele, et ma ennast ei pesnud ega värvinud, siis vaevalt märkavad nad nüüd, et mu juuksed ei hoia just kõige paremini.”
Kuigi ta kellelegi sellist eksperimenti ei soovita, usub ta, et aitas sellega ka teisi — mõista, et enese eest hoolitsemisel kehtib väljend “vähem on rohkem”.
