Nahatüüp, vanus ja aastaaeg on need määravad tegurid mille järgi koostatakse kosmeetilised hooldusplaanid nii salongi- kui kodusteks hooldusteks ning valitakse sobivad tooted.

Kuid kogu kosmeetilise tegevuse absoluutseks aluseks võib pidada naha-analüüsi - see annab teada mida oleme kaasa saanud geenidega, mida on teinud nahaga elatud aastad, mida oleme enda heaks suutnud ise teha ja mis on jäetud tegemata.


Naha-analüüsi teostamine

Naha-analüüs tehakse alati puhtale, meikimata ja kreemitamata nahale küsitluse, vaatluse ja palpatsiooni teel.

Nahk puhastatakse O/W tüüpi (oil in water = õli vees, tavaliselt on normaalse- ja seganaha puhastusemulsioonid O/W tüüpi) emulsiooni ja veega.
Näovett ei kasutata kuna ta võib muuta naha rasusust.
Soovitav ei ole ka puhastus vee ja seebiga kuna seejärel jääb nahk tavalisest kuivem.

Ideaaljuhul puhastatakse nahk enne hindamist kolm tundi, minimaalselt peab puhastuse ja hindamise vahe olema 30 minutit. Seda nõuannet peaksid kindlasti arvestama need kes naha-analüüsiga ise hakkama soovivad saada.

Kosmeetikud alustavad reeglina naha hindamist kohe peale pindmist puhastust, osa aja poolt antavast informatsioonist on võimalik selgitada välja küsitluse teel.

Aeg-ajalt tuleks teha uus naha-analüüs sest nahatüüp võib inimese elu jooksul ka muutuda, seda mõjutavad peamiselt vanus, pärilikkus, tervislik seisund, tarvitatavad ravimid, muutused eluviisis ja harjumustes, kasutatavad hooldustooted ja aastaaeg.

Klassikalise naha-analüüsi täienduseks võib kasutada ka vastavat aparatuuri mis määrab nahapinna happelisuse, naha niiskusesisalduse ja rasuerituse.

Vaatlusel ehk inspektsioonil hinnatakse:

- rasueritus
Kui nahk on läikiv või paksu epidermisega ja suurepooriline, meik "sulab" ja hajub normaaloludes ebaühtlaseks 1 - 3 tunni jooksul, nahal esineb ummistunud poore ja sageli põletikulisi vistrikke siis suure tõenäosusega on tegu rasuse nahatüübiga.

- nahatoon ja kapillaaride seisund (kuperoosa?)
Nahatoon on küllalt individuaalne, normaalselt sõltub see vereringe intensiivsusest, epidermise paksusest ja naha enda pigmendist. Kuiv ja normaalne nahk on tavaliselt värvuselt heledamad ja toonilt kirkamad kui rasune nahatüüp.
Rasusel nahal on tavaliselt kollakas või oliivivärvi alatoon.
Tolmuses keskkonnas töötajatel ja suitsetajatel on jume tuhmim, väsinum ja nahatoon kollakas või hall.

- naha ebapuhtused: mustad ja valged komedoonid, miliumid, paapulid, pustulid

Mustad komedoonid võivad esineda kõikjal nahal, kõige enam esinevad aga T-tsoonis, st. otsmikul, ninal ja ninakülgedel ning lõuapiirkonnas.
Tegu on nahapoori kogunenud rasukorgiga mille ots on tumenenud hapendumise, pigmendi ja tolmu kogunemise tõttu. Mustad komedoonid võivad esineda kõikidel nahatüüpidel kuid sagedamini, rohkem ja suurematena esineb neid rasuse naha puhul.

Valged komedoonid on suuremad või väiksemad naha all asuvad rasukogumid. Kõige enam esineb valgeid komedoone lõual (hästi nähtavad on nahka pingutades), erinevalt teistest naha ebapuhtustest on neil tendents muutuda põletikulisteks.

Miiliumid on valged, mannatera taolised kogumid nahas mis sisaldavad kõvenenud rasu, keratiini ja mineraalsooli. Esinevad tavaliselt silmade ümbruses, harvemini põskedel ja mujal näol. Miiliumid ei paikne nahapooris, seega puudub neil otsene väljapääs nahapinnale. Puhastuse käigus avatakse miilium steriilse nõelaga nahaga paralleelselt ja vajutatakse õrnalt välja. Torkekoht desinfitseeritakse.

Paapul kujutab endast punast, tihket "sõlme" nahas millest tavaliselt paari päeva jooksul kujuneb pustul ehk mädavill.

- nahapooride suurus (nähtamatud, väikesed, suured) ning seisund (puhtad, täitunud)
Nahk on normaalne kui nahapoorid on vaevumärgatavad. Nahapoorid suurenevad kui neisse koguneb pidevalt rohkelt rasu, seega on suuremad poorid rasusele nahale omane tunnus. Kuiva nahatüübi korral hakkavad nahapoorid suurenema vananemisel, põhjuseks kudede lõtvumine. Ka valed hooldusvõtted (pesu liiga sooja veega), hoolduse puudus ning sage saunaskäimine võivad olla nahapooride suurenemise põhjuseks. Nahapooride järgi saab määrata ka epidermise paksust.

- kortsud ja vaod - hinnatakse nende paiknemine piirkonniti, pikkus ja sügavus kortsude sügavuse määrab see millises naha kihis nad asuvad.

Kui tegu on peenikeste ja pindmiste kortsudega siis on nende tekkepõhjuseks olnud naha niiskusevaegus - vähene joomine, ebapiisav naha kreemitamine, kuiv ja tuuline õhk. Epidermaalsed kortsud silenevad näiteks jalutades niiske ilmaga väljas. Epidermaalsed kortsud on esimesed mis peale kahekümnendaid eluaastaid ilmuvad ning nende tüüpilisemad esinemispiirkonnad on silmaümbrus ja põsed.

Naha päriskihis ehk dermises paiknevad kortsud saavad tihti alguse miimika harjumustest - tüüpilisemad näited on kulmude tõstmine (tekivad horisontaalkortsud otsmikule) või kortsutamine (tekib vertikaalkorts kulmude vahele). Aegade jooksul paigutuvad nahas elastsed kiud ümber, vastavalt siis suundadele kuhu neid pidevalt "treenitakse". Järjepideva massaazhiga on võimalik miimikast tekkinud kortse "välja siluda" kuid efekti saamiseks on oluline ka enesejälgimine.

Harjumustest tekkinud kortsude hulka võib liigitada ka suitsetajatel tekkivad kortsud. Tüüpilised on peenikesed kortsud huulte ümbruses ("tubakakotisuu") ning pikad huulteni suunduvad kortsud põskedel ja kaelal.

- sünnimärgid, armid, pigmendilaigud

Palpatsioonil hinnatakse:

- naha struktuur: sile / kare
Naha niiskusevaegus võib olla endogeenset või eksogeenset päritolu. Endogeenne ehk sisemistest teguritest tingitud niiskusepuudus on võimalik siis kui juuakse vähe vedelikku ja/või higistatakse palju (suvine aeg, intensiivne füüsiline treening), samuti vanemas eas. Sel juhul on nahk kortsuline, õhuke ja katsudes lõtv.

Eksogeense niiskusepuuduse põhjused on välised - hoolduse puudus, konditsioneerid, tuul, UVK jne. Nahk on kare, peale pesu on kitsas-kiskuv tunne ning võib ketendada. Pingul nahal on näha peenikesed pikad epidermaalsed kortsud.

- toonus ehk miimiliste lihaste pinge

- turgor ehk pingsus

Naha seisundit mõjutavad ka toitumisharjumused (sh. kui palju vett on harjumuseks iga päev juua), töökeskkond (tolm, välitingimused, kuumus ja aur, tahm, lenduvad kemikaalid, konditsioneerid jne.), tarvitatavad ravimid, sportimise sagedus, saun ning päevitamisharjumused (solaarium)

Nahatüübile sobiv hooldus
Saada dermotoloogile oma küsimus.