Ükskord üks tuttav rääkis mulle, kuidas tema ostis mingi üle tuhande eegu maksva imekreemi — tema ainult võlukreeme kasutaski –, aga nüüd seisvat imesalv juba mitu nädalat öökapi peal. Sest see olevat tema tundliku naha täiesti kärna ajanud! Tulid mingid võikad täpid, mis ära ei tahtnud minna. Käis isegi arsti juures ja puha.

Siis oli tal küll muidugi hirmus kahju. Esiteks raisatud rahast, sest kui kreem kärsa kärna ajab, siis ei tasu seda ju endale, nui neljaks, peale möksida, eks. Kreemist on kah ikka kahju, sest nii kurb on mitte kreemitada, kui võlukreem on juba olemas. Lahti kah paganast ei saa, sest kellele sa seda maha ärid, kui ise tead, et koonu korpa ajab. Häda kui palju.

Meediast on mulle eriti selgesti meelde jäänud Kristiina Ojulandi kreemikiitused. Tema ostabki ainult väga kalleid võideid — no loogiline, tal on riided ka hästi kallid ja ilusad –, see on tema viis endast lugu pidada ja välimuse eest hoolitseda. No arvestades seda, et söögi peale tal oma raha samahästi kui ei kulu ja lapsi kah pole, siis: palun väga.

Kui pole oma rahaga midagi peale hakata, siis võib selle ju minugi poolest hirmkalliste kreemide vastu vahetada ja endale moka peale määrida. Kuigi jah, isegi teadlased on ära tõestanud, et tegelikult on kõik need kreemid omavahel üsnagi sarnased. Niisutavad nad ülimal juhul kõik, aga kas nad ka midagi muud teevad, see on juba mõnevõrra küsitav.

Olgu siinkohal ära öeldud, et loomulikult ma kreemitan ennast. Ja neid, kes arvavad, et nemad on iseenesest nii kohutavalt ilusad, et miski kreem neid enam kaunimaks teha ei suuda, vaatan ma väheke kõõrdi. Enda eest hoolitseda tuleb, see on klaar. Minu jaoks on hommikune ja õhtune kreem vältimatud ja harjumuspärased juba nii kaua, kui ma ennast täiskasvanu olevat mäletan. Kuskil kahekümneviieselt, ma arvan, lisandus igapäevasesesse arsenali silmakreem.

Ja ma möönan, et kreemil ja kreemil on vahe. Eks ma ole kah proovinud igasuguseid, kallimaid ja odavamaid. No pealt tuhandekrooniseid küll mitte, seda ma pean totruseks. Sest alati võiks ju mõelda: kui kreem on näiteks kümme korda kallim sinu praegu praegusest kreemist, kas ta on siis ka kümme korda parem? Või on äkki ainult kaks korda parem? Aga kui on ainult kaks korda parem, kas siis on ikkagi mõtet kümme korda rohkem maksta?

Minu meelest ei ole. Selles asjas olen raudselt mõistlikkuse poolt. Ilma kreemideta ma elada ei saa, aga tervet varandust ma elu jooksul nende alla kah panema nõus ei ole. Sestap kasutan ise sääraseid, mille hinna ja kvaliteedi suhet pean mõistlikuks. Mingitest nähtamatutest võlukapslitest kreemi sees või tõendamatutest võluosakestest ma ennast valikul eksitada ei lase.

Ja tegelikult: see pealemäärimise värk on ju sekundaarne. No mõtleme: mis kasu on paari tuhande kroonisest kreemist naisel, kes suitsetab? Või sellisel, kes joob? No hea küll, joodik endale eeldatavasti paarituhandest kreemi lubada ei saagi, aga no põhimõte on selge, eks. Kui endale solki sisse kallad, siis määri peale, mida tahad: sisemuses toimuv hävitustöö on ikka silmaga näha.

Minu arust on igati mõistlikum välise iluga tegeleda seestpoolt. Sellest naistekad vahel kirjutavad ka: „Väline ilu läbi seesmise toime“, „Söö ennast ilusaks“, teate küll selliseid pealkirju, mis esitavad tegelikult täiesti elementaarseid tõdesid nagu mingit ilmutust.

Tegelikult on asi ikka maru lihtne. Tuleb korralikult süüa. Ikka puuvilju ja juurvilju, teate küll, ja rohkem! Vähem tuleb kohvi juua, muide, kohv paneb näonaha läikima ja mõnel tulevad sellest isegi punnid. Suits keerab kõik pekki, mida keerata saab, alkohol samamoodi. Pea hakkab valutama ja nahk hakkab rippuma ja üleüldse hakkab elu kiiva kiskuma.

Ennast tuleb liigutada, see on kah selge. Inimese keha on niimoodi loodud, et kui teda on sunnitud kaheksa tundi ööpäevas laua taga istuma ja teist samapalju ta lamab — seda heal juhul, eks –, siis selle ühe ööpäevakolmandiku jooksul tahab tema natukenegi motsiooni saada. Kas joosta meditatiivse sihiga või teha joogat sportlikel eesmärkidel, see on juba kama kaks.

Ja siis muidugi veel saun. Ja last but not least — seks ikka ka. Nii et tegelikult on naistel kõik samamoodi kui meestel, need kolm kuulsat s-i — sport, saun ja seks — on naistele kah väga head, sest tervislikud. Aga naine ongi ju ilus siis, kui ta on terve. Maru lihtne ju.

Nii et parem ostke endale kreemi peale kulutatud tuhandete eest kiivisid ja porgandeid ja käige korra nädalas saunas või mõnes eksklusiivses trennis, mille üle keha rõõmustab ja mis meele heaks teeb — siis teate vähemalt, et olete oma raha õige asja peale kulutanud. Kreem võib natukene odavam kah olla, tõsiselt.