Ükski naine ei tohiks samu riideid korduvalt kanda!
Ma ise vahetan mitu korda päevas. Hommikul valin hoolega, mida tööle selga panen. Juba poole päeva peal tunnen ise, kuidas keha kleepub ning mustusehais hakkab vaikselt läbi riiete välja imbuma. Ilmselt on tegu väikest viisi paranoiaga, sest keegi teine seda ei tunne. Eriti jälk on olukord väga palavatel päevadel, siis tahaks kord tunnis duši all käia ning värsked ja puhtad riided selga panna. Töölt koju jõudes suundun pessu ja loomulikult viskan masinasse kõik päeval seljas olnud rõivad. Olenemata sellest, kas lähen õhtul veel välja või jään koju, tahan olla puhas ja viisakas. Et minu kohta ei saaks mitte keegi mitte kunagi öelda — sa haised!
Aga kahjuks on minusuguseid puhtusefriike vähe. Inimesed ei hooli hügieenist üldse ega saa aru, kui häiriv nende räpasus kaaskodanike jaoks on! Pesemata inimene haiseb ja mitte vähe. See ei ole ainult higihais, mida te, räpakollid, ise ei tunne. See on pesemata naha hais, mis tuleb päeva jooksul naha külge kuivanud mustusest ja higist (keha higistab ka siis, kui nähtavaid laike kaenla alla ei teki). Kui te käite kasvõi kaks päeva sama pluusiga, siis kõik teie keha eritised imbuvad sellesse pluusi ning eritavad lehka, mida teie oma väikeste räpaste ninadega ei taju, kuid kõik teised, kes teie ümber on, hoiavad hinge kinni. See on rõve ja jälk. Ja inimesega, kes ilmub tööle küll pestud juuste, kuid musta pluusi või kleidiga, ei taha ega suuda mitte keegi tegemist teha, ei eraelus ega tööalaselt. Avatud kontoris on lihtsalt võimatu olla, kui ruumis on mitu tüüpi, kes ei tea elementaarsest hügieenist midagi ning arvavad, et nad võivad kontoriõhku oma mustusehaisuga reostada. Lihtsalt õudne on koosolekulaua taga istuda koos inimesega, kes pole viitsinud hommikul riideid vahetada ning visanud selga eile seljas olnud ürbi.
Eriti võikalt mõjub mustus naiste puhul. Kui naine ilmub mitu päeva järjest tööle ühe ilusa lillelise kleidiga tekib küsimus — kas sa polegi vahepeal kodus käinud? Esiteks peaks juba sellise küsimuse tekkimise välistamine naise jaoks elementaarne olema, teiseks ei tohi mitte ükski enesest lugupidav daam jätta endast räpakat muljet! Sama rõivastus nädal aega on räpane!
Rääkimata sellest, et kolleegid hoiavad nädal aega ühe pluusiga käijatest eemale, olen olnud mitu korda tunnistajaks ka olukorrale, kui klient tuleb kohtumisele, tervitab talle vastu tulnud „spetsialisti” rõõmsalt, surub kätt, hingab siis korra sisse, silmad läheva peaaegu pahupidi ning ta istub vastuvõtjast võimalikult kaugele. Edaspidi püüab ta selle inimesega suhtlemist vältida. Ei imesta, ma ise väldin ka.
Räpasust võite endale lubada siis, kui teete tööd kodukontoris ning teiste inimestega kokku ei puutu. Kui aga peate esindama firmat, tegema müügitööd või ükskõik mil muul moel aktiivselt teistega suhtlema, siis olge vähemalt niigi palju viisakad, et kasutage dušši ning pange PUHTAD riided selga!
