Eksperdid vastavad: mis vahe on laser- ja fotoepilatsioonil?
1. Mis vahe on foto- ja laserepilatsioonil?
Laserepilatsioonis mõjub karvasibulale laserimpulss ja fotoepilatsioonis tugev valgusimpulss. Laseriga eemaldatakse tavaliselt üksikuid karvu. Fotoepilatsiooni aparaadil on suurem ots ja seda kasutatakse piirkondadel, kus on rohkem karvu. Mõlemad meetodid toimivad sama efektiivselt, kuid fotoepilatsiooni pluss on see, et valguslained on eri pikkusega ja saab epileerida eri sügavusel kasvavaid karvu.
2. Kuidas fotoepilatsioon käib?
Protseduur on väga lihtne: fotoepilatsiooniotsik pannakse paariks sekundiks vastu nahka, impulss suundub nahka kindlaks määratud sügavusele (umbes millimeeter), kus see mõjub karvasibula pigmendile melaniinile. Fotoepilatsioon avaldab toimet 10-14 päeva jooksul pärast protseduuri, karvad kukuvad ise koos karvasibulaga välja.
Fotoepilatsioon pidurdab efektiivselt karvkasvu ja kuuri lõppedes on nahk ideaalsel juhul püsivalt karvadest vaba ja sile. Protseduur ei traumatiseeri nahka. Fotoepilatsioon on eriti hea lahendus, kui epileerides, raseerides või vahatades on probleeme sissekasvavate karvadega.
3. Millest sõltub karvaeemalduse tulemus?
Epilatsioonile alluvad hästi peaaegu kõik naha- ja karvatüübid, aga ideaalne kombinatsioon on hele nahk ja tume karv. Sellisel juhul saavutatakse püsiv tulemus vähemate epilatsioonikordadega. Valgele karvale fotoepilatsioon ei mõju.
Enne protseduurile tulemist ei tohi kaks nädalat päevitada ning karvu võib eemaldada vaid raseerides. Sama kehtib pärast protseduuri.
4. Mitu korda peaks hea tulemuse saavutamiseks protseduuri kordama?
Tavaliselt käiakse 5-8 korda. Kui karv on tume, võib näiteks säärtel piisata ka kahest korrast. Et karvasibul häviks, peab see olema aktiivses kasvufaasis. Ühe epilatsioonikorra ajal on kasvufaasis vaid osa karvadest, seega peab protseduuri kordama. Esimeste protseduuride vahe on 6-8 nädalat, pärast 4-5 epilatsiooni on vahe kuni 3 kuud.
5. Mis kehapiirkonnas on fotoepilatsioon eriti efektiivne?
Hea ja kiire tulemuse saab näiteks säärtel, bikiinipiirkonnas ja kaenlaalustel. Näokarvade eemaldamine on keerulisem ja nõuab rohkem protseduure või ei pruugi lõplikult toimida. Mõneks kuuks vabastab karvadest aga kindlasti ning tagasi kasvada võivad karvad on pehmemad, õhemad ja heledamad.
6. Kas fotoepilatsioon on valus?
See on individuaalne ja sõltub piirkonnast, kuid üldjuhul tunnevad vähesed fotoepilatsiooni ajal valu. Kõige valulikumad võivad olla bikiinipiirkond ja ülahuul. Sääred, selg ja käed tunnevad üldjuhul vaid sooja sutsakat.
7. Kas fotoepilatsiooni saab teha suvel?
Suvel ei ole hea protseduuri teha, sest siis on nahk päevitunud. Protseduur aga eeldab, et 2 nädalat enne ja pärast ei tohi päikese käes viibida. Aga näiteks kaenlaaluste ja bikiinipiirkonna epilatsiooni saab suvel ikka teha, kuna need piirkonnad on päikese eest kaetud.
8. Mis on võimalikud kõrvalnähud?
Kui organism on terve ja nahk ei ole päevitunud, siis ei tohiks kõrvalnähtusid esineda. Kui ikkagi päevitatakse enne või pärast protseduuri või kui nahk on väga tundlik, võib epileeritud piirkonnas tekkida ärritus, punetus ja kipitus või pigmentatsiooni muutused. Tavaliselt nahk taastub kiiresti ja püsivaid probleeme ei teki.
Vahel kasvavad karvad mingil määral tagasi, näiteks kui kehas on toimunud hormonaalsed muutused (pärast rasedust, haigusliku hormonaalse häire või hormoonravi korral). Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine aga mõju ei avalda.
9. Kellele fotoepilatsioon üldse ei sobi?
Fotoepilatsioon ei sobi onkoloogiliste probleemide esinemisel, kui kliendil on epileeritavad piirkonnas psoriaas, herpes, ekseem või teised nahahädad. Ka rasedatele ei ole protseduur soovitatav.
Allikas: Medemis Clinic
