Ekspert selgitab: kas eestlane on ikka tegelikult ka trenditeadlik või võiksime rohkem vaeva näha?
Igal hooajal muutub mood aina liberaalsemaks — disainerid mängivad värvide, mustrite ja üllatavate kombinatsioonidega. Kombinatsioonid, mida mõne aasta eest ei oleks saanud ettegi kujutada, on tänaseks muutunud juba igapäevase välimuse osaks. Balti riikide suurima väljamüügiklubi „Membershop.ee“ esindaja Ugnė Radikienė rääkis lähemalt, kuidas nii eestlased, lätlased kui ka leedulased järgivad uudishimuliku pilguga maailma moetrende ja ei taha neist maha jääda.
„Praegusel ajal domineerib sportlik stiil nii poodiumitel kui ka tänavatel. Isegi need, kes ei ole seda trendi omaks võtnud, ei tunne end kõrvalejäetuna. Viise, kuidas väljendada enda stiili ja avastada kõige sobivam välimus, on rohkem kui eales varem,“ lausus Radikienė.
Viimaste aastate jooksul on kõige kuulsamate moemajade disainerid populariseerinud boheemlaslike aktsentidega metsiku lääne kuvandi, lükanud ümber seni loomamustreid saatnud kitši assotsiatsioonid, tõstnud pjedestaalile üheksakümnendate värvilise stiili, pakkunud välja läbipaistvad vihmamantlid ja käekotid, õpetanud kihistamise kunsti ja läikivate rõivaste kombineerimist.
„Paljud neist tendentsidest on levinud ka Balti riikides. Klubi kliendid on võtnud omaks loomamustrid ja läikivad kangad, ostavad rõõmuga mitte ainult nahast aksessuaare, vaid ka nahast rõivaid. Nagu moepealinnades, nii on ka siin populaarne sportlik stiil ning „koledad“ tossud (ingl. ugly sneakers) ja kohe silma paistvad, suured aksessuaarid. Teisest küljest suhtuvad Baltikumi ostjad suhteliselt skeptiliselt eklektikasse. Sellised tendentsid, nagu narmad või värvilised mustrid, teenivad tunduvalt vähem tähelepanu. Läbipaistvad vihmamantlid ja aksessuaarid ei ole samuti leidnud teed eestlaste riidekappidesse”, nentis Radikienė.
Huvi loomamustrite ja läikivate kangaste vastu kasvab
Balti riikide ostjate poolt armastatud rõivad ja aksessuaarid mitte ainult ei kajasta teatud kindlate tendentside edu, vaid ka regiooni elanike suhtumist moodi ja ostuharjumusi. „Huvitav on see, et loomamustrid on kollektsioonides esindatud juba mitu aastat, kuid nendega kaunistatud rõivaste ja aksessuaaride ostetavus on märkimisväärselt tõusnud alles sellel aastal. Seda on märgata nii Pariisis või Milanos, kui ka Balti riikides. Läikivate kangaste austajate arv on samuti tõusnud sellel aastal, kuid mitte nii märkimisväärselt — umbes viisteist protsenti“, väitis „Membershop.ee“ esindaja.
Kõige kuumematest trendidest on kõige suurema ja ootamatuma edu saavutanud massiivsed tossud. „Alguses vaadati neid väga skeptiliselt, kuid tulemused ületasid kõvasti oodatut. Arvatakse, et „koledad“ või veel teisiti „isa“ tossudeks nimetatud jalatsid püsivad moes veel vähemalt mitmel tulevasel hooajal,“ rääkis Radikienė, lisades, et samas kogu maailmas välguna moodsaks saanud vöökottidest (ingl. bumbags) ei saanud küll massiline tendents, kuid need võlusid moest sügavamalt huvitunud klientide ringi.
„Eraldi tasub mainida püsivat huvi lilleliste kleitide vastu. Neid armastavad eriti Balti riikide moesõbrad ja omavad neid enda riidekappides koguni mitmeid — nii koketseid lühikesi kui ka pikkasid, boheemlaslikus stiilis või tagasihoidliku mudeliga kleite, mis sobivad kandmiseks mõnusal pärastlõunal aias või töökeskkonnas,“ sõnas „Membershop.ee“ esindaja.
Eestlane hindab klassikat
Vaatamata sageli muutuvatele ja pilku püüdvatele tendentsidele hindavad Balti riikide elanikud eriti rõivaid, millel ei ole kehtivusaega. Need on materjalid, lõiked ja kombinatsioonid, mis ei lähe kunagi moest. Radikienė sõnul tunneb küll klient huvi moeuudiste vastu, kuid hindab siiski klassikaks peetavaid garderoobielemente.
„Naturaalsed materjalid, nagu nahk, vill, kašmiir või siid näevad alati stiilsed välja, seepärast pole üldse üllatav, et nende tarbijate segment kasvab stabiilselt iga aastaga. Antud rõivad olid eriti populaarsed 11. novembril korraldataval suurel müügipäeval ehk Üksikute (Singles’ Day) päeva puhul. Suur ostufestival jätkub tegelikult veel Musta reede (Black Friday) ja Cyber esmaspäevaga (Cyber Monday), mil eestlased saavad kasutada võimalust soetada varakult jõulukingitusi suurte allahindlustega“, soovitas Radikienė.
