“Mis te räägite? Kas ta on tõepoolest X-aastane!”, tunneme siirast imestust ning põleme soovist olla ka ise samasugune. Aga mida siis selleks teha? Katsume leida lahenduse.
Elu venib pikemaks
Teadlased on ühel meelel selles, et inimene võib kauem elada. Keskmine eluiga pikeneb igal aastal umbes 3 kuu võrra. Viimase aastasajaga on see peaaegu kahekordistunud. Näiteks Šveitsis peetakse reaalseks vanusepiiriks juba praegu 107 aastat. Sinnani on meil muidugi veel pikk tee.
Teoreetiliselt on aktiivne pikaealisus reaalne meie kõigi jaoks. Inimene sureb keskmiselt 25-35 aastat varem, kui talle looduse poolt ette on nähtud — see on meie bioloogiline reserv. Küsimus on vaid, kuidas seda realiseerida.
Tänapäeval pole enam moes välja näha vastavalt oma tõelisele vanusele. Ja nimelt sellepärast, et on saanud võimalikuks paista välja oma aastatest noorem. Aega tagasi keerata ei ole võimalik, kuid edasi lükata vanaduse saabumist, vältida enneaegset vananemist on juba võimalik.
Kui me suudame elada 20-30 aastat kauem, siis tähendab see, et ka kortsud ja haigused peaksid ilmuma tükk maad hiljem. Peab vaid väga tahtma ning selle nimel kõvasti vaeva nägema.
Meie noorus on meie kätes, ütlevad teadlased. Tark inimene elab kauem, sest hakkab varem mõtlema selle peale, kuidas ta elab. Teisiti öeldes — mida varem ta hakkab ellu viima aastatevastast profülaktikakompleksi, seda rohkem on tal šansse elada kaua ja aktiivselt.
Igaühel oma saladused
Igal inimesel, kes paistab oma aastatest noorem välja, on oma isiklik “nooruse saladus”. Ühed käivad mägimatkadel, teised toituvad erilise süsteemi järgi, kolmandad valavad end külma veega üle, neljandad tegelevad oma lemmiktööga, viiendad ei ohverda iial oma und.
Nii palju kui inimesi, nii palju retsepte. Viimased on aga otseses seoses tervislike eluviisidega.
Siinjuures tuleb silmas pidada kolme väga tähtsat tegurit: retsept peab olema väga isiklik (seeriast “mis eestlasele sobib, see on jaapanlasele surm”), kindlasti peab see rahuldust pakkuma (mitte segi ajada söödud tordist saadud eufooriaga) ega tohi olla dogmaatiline.
Igasugune kuritarvitamine on halb, olgu see alkohol, toit või töö. Kui teil ei õnnestu järgida terveid eluviise, ärge siis unustage vähemalt õigel ajal tagajärgi likvideerimast.
Pärast pingelist tööd tuleb end korralikult välja puhata ning pärast lookas pidulauda koormusvabale dieedile üle minna. Vastasel juhul kasvab mitmekordselt oht, et te ei saavutagi teile looduse poolt ettenähtud vanust.
Kahjuks ei suuda mitte ükski avastus täielikult kompenseerida keskkonna kahjulikku mõju meie organismile. Järelikult on tervislikud eluviisid lausa hädavajalikud. Seega tuleb kiiresti asuda endaga tegelema.
Tagasi saada pole võimalik mitte midagi, võib vaid lõpu teha edasisele kiirenenud vananemise arengule.
Millest kõnelevad geenid
Ometi, kui palju te ka ei püüaks, kaotavad kõik ponnistused oma mõjujõu äkilise haiguse ees. Kahju, eriti kui silmas pidada, et enamikku elu lühendavaid haigusi võib ennetada.
Tänapäeval on meditsiini käsutuses tõeliselt fantastilised võimalused. Need lubavad diagnoosida lähenevat haigust mitu aastat enne selle teket ning teha kõik, et see ei areneks.
Teadlased tunnevad juba geene, mis on vastutavad teatud liiki vähi, hüpertoonia, diabeedi, Alzheimeri tõve, südame-veresoonkonna ja paljude teiste haiguste tekke eest, mida on tunduvalt kergem ennetada kui terveks ravida.
Tänasel päeval on kõige efektiivsem probleemidele lähenemine varajane (alates 35. eluaastast) organismi uuring ning geneetiliste riskide väljaselgitamine. Nende järgi määratakse dieedi iseärasused, vajadus tarvitada vitamiine ja biolisandeid ning isegi füüsilise aktiivsuse tase.
Uuringute tulemuste põhjal määratakse ka vajalikud taastavad abinõud (osooniteraapia, organismi puhastamine, immuunsüsteemi tugevdamine jms), vajadusel ka ravi- ja hormoonteraapia.
Inimesele antakse teada, milliseid tervisenäitajaid tuleb igal aastal kontrollida, et mitte käest lasta kallihinnalist aega. Teisiti öeldes, ta saab isikliku programmi, pikendamaks oma eluiga.
Sellist lähenemist probleemile praktiseeritakse juba üpris laialdaselt. Peab aga arvestama, et taolistes programmides puudub keskmine standard. Erinevates kliinikutes (isegi ühe riigi raames) võib kokku sattuda erinevate uuringutega ning soovituslike abinõude, meetodite ja preparaatidega.
Korrastada või lisada?
Mida vanemaks saame, seda sagedamini kuuleme sõna “defitsiit”. Ei jätku mikroelemente, vitamiine, hormoone. Mida oleks siis kõige loomulikum ja loogilisem ette võtta? Korvata puuduvat. Aga kuidas siis?
Esimene tee on asendusteraapia. Mida on vajaka, seda ka lisatakse: östrogeene naistele, testosterooni meestele, melatoniini unehäirete puhul.
On olemas aga ka teine tee: taastada ja reguleerida peamiste elundite ja süsteemide töö, nii et need asuksid ise tootma hormoone ja muid vajalikke aineid, kusjuures organismile vajalikus koguses. Sellise efektiga looduslikud bioregulaatorid avastati juba 1970. aastatel.
Samas hoiatavad ettevaatlikud teadlased, et ka bioregulaatorid pole kõiki haigusi raviv imerohi. Vaatamata nende tugevale raviefektile, on nad ikkagi efektiivsemad tervisehäirete ilmnemise varases staadiumis. Ega asenda ka tervislikke eluviise.
Mida teha kortsudega?
Mida aga teha juba tekkinud kortsudega? Aeg hakkab ju varem või hiljem jätma nahale oma jälgi. Siin tõttavad appi kosmetoloogia ja plastiline kirurgia.
Peab aga arvestama, et tänapäeval võitlevad kõik tuntud vahendid, protseduurid ja meetodid vaid nähtavate vanuseliste muudatustega, kuid ei mõjuta vananemise põhjusi. Nende toime on piiratud ajaga ning sõltub suuresti patsiendi eluviisidest.
Paljud vahendid mõjutavad ka psühholoogilist tasandit — inimene on veendunud, et näeb noor välja, ning hakkab käituma ja tundma ennast vastavalt sellele.
Teisalt on olemas ameerika teadlaste uuringute huvipakkuvad andmed: inimesed, kes on lasknud endale teha näoplastika operatsiooni, elavad ülejäänutest 10 aastat kauem.
Seda võiks ehk seletada tõigaga, et selliseid operatsioone lasevad teha terved inimesed, kes tahavad kauem elada ning teevad selle nimel kõik. Plastiline kirurgia aga kui seesugune eluiga ei pikenda.
Mida aga meedikud tõeliseks ohuks peavad, on šarlatanid, kes nooruseeliksiiri nime all pakuvad inimestele mitte kellegi poolt ega mitte kusagil kontrollitud pille, mikstuure ja tablette.
Kui nad viitavad bio- või muudele müütilistele väljadele, eksootilisele päritolule (näiteks vahendid, mida olevat soovitanud tiibeti laamad, egiptuse preestrid, maiad või aborigeenid) ega kinnita neid viidetega artiklitele tõsiteaduslikes ajakirjades, tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Taolised vahendid võivad tervisele lausa ohtlikud olla.
