Nagu selgub toimetusele saadetud kirjadest, teeb paljudele muret liigne karvakasv.

Vastab Eduard Raud:

Enamasti on see kaasasündinud eripära, eriti tumedat verd naistel ja lõunamaalannadel. Vaid mõnel juhul on tegu sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi talitluse häirega. Tihti ilmneb liigkarvasust tütarlastel suguküpseks saamise ja naistel klimakteeriumi ajal. Ennekõike tekitavad ebameeldivusi karvad näol — ülahuulel, lõual ja põskedel. Siinkohal pean ma mainima, et mõned karvaudemed ülahuule kohal ei tee naist veel inetuks; vastupidi, tumedate juustega naistele need isegi sobivad, lisavad omapärast võlu. Meestele sageli meeldivad karvaudemed naise näol ja kehal. On olnud juhtumeid, kus looduse poolt antud välimust korrigeerinud naine on koos liigsete karvadega minetanud ka midagi tabamatut, kuid väga olulist — selle, mida seksapiiliks kutsutakse.

Kui aga liigsed karvad tõepoolest naise välimust rikuvad, püütakse seda viga tavaliselt kodusel teel parandada. Selleks tõmmatakse karvad välja pintseti abil, hõõrutakse neid pimsskiviga või püütakse isegi raseerida. Kõik need moodused annavad vaid ajutise tulemuse ja peagi kasvavad karvad uuesti, seekord juba tumedamad ning jämedamad. Pideva ärrituse tõttu suureneb ka nende hulk. Eriti kahjulik on raseerimine. See muudab karvad veelgi rohkem nähtavateks ning nahk võib seejuures omandada sinaka varjundi. Raseerida võib üksnes kaenlaaluseid.

Pärast karvade eemaldamist pintseti abil tuleb nahk kindlasti desinfitseerida. Karvade väljatõmbamine on küllaltki valulik toiming ning tuleb kõne alla vaid siis, kui on vaja eemaldada neid vähesel hulgal — näiteks kulmukaare korrigeerimisel. Õnneks on praegu küll moes loomuliku kujuga kulmud.

Kodustes tingimustes on kõige ohutum võimalus karvade lõikamine maniküürikääridega. Tõsi küll, see on aeganõudev protseduur, mida tihti korrata tuleb, kuid see-eest ei ärritata nahka.

Kirjeldatud võtted hävitavad küll karva enese, kuid karvapaun jääb puutumata ning hiljem kasvab karv uuesti. Seega on efekt ainult ajutine. Püsiva tulemuse annab elektroepilatsioon. Seda tehakse kosmetoloogiaravilas. Peen nõel viiakse karvapauna, mis koaguleeritakse nõrga elektrivoolu abil. Ühe ja sama karva hävitamiseks tuleb teinekord elektrokoagulatsiooni ka korrata, nii et tulemuse saavutamine võib aega võtta ja kannatust nõuda.

Allikas: “Nõukogude naine” 10/1984