Geellakid on populaarne ja üha enam laienev alternatiiv küünelakkidele maniküüri tegemisel. Oluline on teada, et geellakid on profitooted hoolimata sellest, et neid võrreldakse tavaküünelakkidega. Geellakke peaks kasutama ainult koolituse läbinud tegija, eelkõige seepärast, et nende pealekandmisel ja eemaldamisel on mitmeid väga olulisi nüansse, mis oskamatul teostamisel kahjustavad küüneplaati.

Geellakkide puhul ei saa kindlasti väita, et materjal on see, mis muudab küüned hapraks, vaid küünte vale ettevalmistus ning hiljem toote vale eemaldamine teeb seda. Vale kasutuse tagajärjel muutuvad küüned liiga õhukeseks. Siit tekibki probleem, et kui muidu tugev ja terve küüneplaat, mis koosneb sarvestunud ehk surnud rakkudest, kaitseb küüneplaadi all olevat küünesängi ning küünele kantud geel ei tungi sealt läbi, siis läbi õhukese küüneplaadi võivad geelid tekitada eriti tundlikul kliendil nahaärritust ja allergiaid. Materjalid ei tohi kindlasti sattuda ka küünevallile. Geellakkide puhul on kaks olulist etappi, millele tuleb erilist tähelepanu juhtida: 1) küüneplaadi ettevalmistus juhul kui teda on vaja kergelt karestada ja 2) toote eemaldamisel geelijääkide jõuline mehaaniline maha kraapimine. Liiga jõuline küüneplaadi töötlemine võib kahjustada keratiinikihte ja küünele tekivad valged laigud.

Oluline on teada, et geellakke ei soovitata kasutada juba loomulikult õrna, ja tundliku küüneplaadiga klientidel, samuti ka neil, kelle küüned on kahjustatud. Sellised kliendid peaks ikka jääma traditsioonilise maniküüri juurde. Geellakk sobib ideaalselt tugevate ja tervete küüntega klientidele, kes aegajalt soovivad või vajavad, et küüned püsiksid pikemat aega värvitud. Ka tugevamate küüntega klientidel ei tohiks geellakki pidevalt kasutada, sest sagedasti korduv eemaldamine võib muuta küüneplaadi õhemaks.

Väide, et UV lambid põhjustavad nahavähki on samuti ekslik. Oluline on teada, et UV valgus koosneb UV-A ja UV-B kiirtest, millest viimast peetakse nahale kahjulikumaks kui esimest. Mõlemad on erinevate uuringute tulemusel nimetatud kahjulikuks, kuid UV-B kiired on intensiivsemad ja tekitavad naha pruunistumist. Tänapäeval UV lampides kasutatavad pirnid on spetsiaalse töötlusega, et filtreerida välja UV-B kiiri. Kõik pirnid omavad sisemist katet, mis filtreerib välja UV-B kiired. Küünehoolduse ajal UV valgusega kokku puututud aeg on nii lühike, et seda valgust vähitekitajaks nimetada on vale. Võrdluseks siinkohal võib tuua, et need maksimaalsed intervallidega 10 minutit, millal üks käsi on UV lambi all on ajaliselt võrdne, kui inimene veedaks iga päev hoolduste vahelisel 2 nädalasel perioodil 17-26 sek rohkem aega päikesevalguse käes.