Juuksed puhtaks šampoonita!

"Kui lugesin, mis kõik meie šampoonides sees on, teadsin seda ennegi, aga ei teadvustanud, siis sai vastu võetud otsus pesta pead ilma šampoonita," kirjutab naine portaalis hingepeegel.ee. "Nüüdseks olen oma pead juba ca neli kuud sellist meetodit kasutades pesnud ja juuksed on pehmed ning terved. Katkised otsadki, mis enne täiesti olemas olid, on paranenud nii iseenesest ja juuksurisse pole ka asja vahepeal olnud."

SLS ehk naatriumlaurüülsulfaat

See vahutav ja libestav aine on SLS ehk naatriumlaurüülsulfaat ja seda esineb hambapastades, šampoonides, vedelseepides. Paraku ei ole need “mullid” ohutud, sest tekitavad nahaärritust, imeb kehast viimasele vajalikud õlid välja, võib mõjutada nägemist ja ka võib tekitada vähki. SLSi kasutatakse ka tööstustes mootoriõlide lahustajana, nüüd küsige endalt, kas soovite sellist asja endale peale määrida või suhu panna? Mina mitte!

Kui kõik need kemikaalid üksinda seisvalt on nii head kui halvad, siis kui me need kokku segame ja oma juustesse määrime, muutub olukord kordi hullemaks. Kuidas? Põhimõtteliselt see vaht, mida me kõik šampoonides nii armastame, tegelikult eemaldab meie juustest ja nahalt vajalikud looduslikud õlid. Selle tulemusena saab meie keha sõnumi, et juuksed on kuivad ning saadab edasi sõnumi: “Vaja on rohkem õli!”. Nii kui hakatakse rohkem õli tootma, muutuvad juuksed jälle rasvaseks ja neid tuleb tihedamini pesta ja eemaldame selle käigus jälle juustele ning peanahale vajalikud looduslikud õlid. Protsess kordub, juustest imetakse välja õlid, saadetakse sõnum, et õli on juurde vaja … Selle tulemusena hakkame me aga kasutama järjest rohkem erinevaid tooteid, et seda nõiaringi taltsutada.

Ja siis on lõhnaaine/aroom

Me oleme harjunud, et meie šampoonid lõhnaksid mõnusalt ja ahvatlevalt, paraku on aga nii, et termin “lõhnaaine/aroom” on üks väga kaval asi, sest kui ettevõtted kirjutavad selliselt koostiainete hulka, ei pea nad täpsustama, millest ja kuidas konkreetne lõhn saadud on, sest need kõik on osa sellest lõhnaainest/aroomist, samas võib see aroom olla kokku pandud sajast erinevast koostisainest. Üks kõige levinum koostisaine, mida aroomides/lõhnaainetes kasutatakse on ftalaat. Ftalaadid on mürgised naftatuletised, mida seostatakse vähkkasvajatega, seksuaalsete häiretega noortel neidudel, peenise sünnidefektidega ja meeste maskuliinsuse puudulikkusega (seda kõike siis, kui emaüsas on lootel võimalik ftalaatidega kokku puutuda). Ka põhjustavad ftalaadid maksa- ja neerupuudulikkust, astmat. Rääkimata meeste viljakusprobleemidest. Seega, kas see pisikene imehästi lõhnav seep, šampoon, hambapasta on kõike seda väärt? Minu jaoks mitte!

Kas šampoonita meetodist on abi?

Mõnele jah, teistele mitte. Kui ikka aastaid ja aastaid on kehast õlisid välja imetud ja keha on harjunud tootma õli rohkem, kui seda tegelikult vaja läheb, on tekitatud kahju hüvitamine kehale paras väljakutse. Mõnikord see toimib, aga teinekord mitte. Kui te jätate tavaliste šampoonide kasutamise ära, kus šampoon tõmbab juustest ja peanahast õlid välja, siis kehal võtab aega, et sellega harjuda ja tegelikule vajadusele järgi jõuda. Seega teie juuksed muutuvad väga kiiresti rasvaseks, sest seda ei ole kuhugi panna ja juuksed seda enam ei vaja.

See on tüüpiline “pakkumise ja nõudluse” suhe, kus teil on ettevõte, mis toodab toodet, millele on hetkel ülim nõudlus. Seega toodetakse vastavalt vajadusele, seega toodang tõuseb. Üleme, et ühel päeval nõudlus kukub drastiliselt — tuleb uus hitt ja mis juhtub teie tehases? Tootmine on “autopiloodil”, sest üleöö teie tootmist ju ei lõpeta ning seda mittevajaliku toodet hakkab kuhjuma ladudesse ja igale poole mujale. See sama asi juhtub ka teie juuste ning keha poolt toodetava õliga. Alguses toodab keha inertsist samas koguses õli, millele oli enne nõudlust, kuid lõpuks saab aru, et seda ei ole enam nii palju vaja ja tootmine väheneb. Ja siit tulebki “üleminekuperiood”.

Kaua kestab üleminekuperiood?

Kuna juukseid on pidevalt pestud tavaliste kaubanduses müüdavate šampoonidega, mis on juukseid ja sklapi kuivatavad ning imevad skalbist ning juustest nende loomulikud toitained välja, pannes asemele “muu sodi”, siis selle kompenseerimiseks peab skalp tootma rohkem õli, et juukseid ja peanahka niisutada. Mis on tegelikult ääretult tüütu, sest kui peanaha õlitootlikkus järjest suureneb, siis ei jäägi muud üle, kui pead igapäevaselt või ülepäeva pesta, sest rohkem juuksed kriitikat ei kannata. Mina seevastu saan täiesti rahulikult ühe pesuga terve nädala käidud (kui ei ole ekstra higistamist) ja pea ei näegi kõige hullem välja, loomulikult on siis näha, et juuksed on muutunud raskeks ja ei ole sellised mõnusad kerged ja kohevad.

Kui juukseid hakatakse pesema “kodukootud šampooniga”, siis alguses on peanahk harjunud tootma õli/rasu vastavalt varasematele kasutuses olnud šampoonidele ja see tootmine ei lõpe üleöö vaid võtab aega. Juuksed saavad kenasti puhtaks, mässamist on rohkem kui tavašampooniga, sest kodune on pehmelt öeldes vesine ja sellisega ei ole me harjunud pead pesema. Lisaks jäävad käed juustesse kinni, sest kodukootud pesuvedelik ei vahuta ega libise juustes.

Kuna rasutootmine jätkub, siis alguses võib juhtuda nii, et juuksed muutuvad rasuseks poole päeva pealt, mis tähendab seda, et pead tuleb pesta vähemalt kord päevas ja vajadusel kaks korda. Tean, see on tüütu ja tööl olles on see üsna võimatu, seega üleminekuperioodil on soovitav hommikuti kena kinnine soeng teha, et raskeks muutuvad juuksed silma riivama ei hakkaks. Lahtiste juuste kandmine üleminekuperioodil tuleks ära unustada, kui just tegu ei ole lokkis juustega. Hiljem, kui peanahk on harjunud ja keha ei tooda enam ülemääraselt rasu, hakkavad ka pesukorrad vähenema — alguses üle päeva, siis üle kahe päeva jne. Lõpuks saate täiesti vabalt hakkama 1-2 peapesukorraga nädalas — seda siis vastavalt vajadusele.

Selline üleminekuperiood võib kesta nädalast-paarist kuni paari kuuni. Tean, et see on tüütu, aga katsuge vastu pidada, see on seda väärt! Kui te olete kasutanud eelnevalt looduslikke šampoone, mis on sulfaatidest ja traditsioonilistest õlisid eemaldavatest produktidest vabad, siis üleminekuperiood on lühem. Lihtsam on seda üleminekuperioodi varjata inimestel, kellel on lokkis juuksed, sirgete juuste puhul on see raskem ja kordi tüütum.

Kuna mul on pulksirged juuksed, siis üleminekuperioodil kandsin ma oma juukseid kinni, et need väga silma ei riivaks, lahti need olla ei saanud. Lisaks oli motivatsiooniks vastu pidada veel see, et igakuiselt pole enam tarvidust osta šampoone ega ka palsameid. Neid lihtsalt ei kulu ja kokkuhoid missugune. Olenevalt tootest, mida kasutasite, võib teie igakuine kokkuhoid ulatuda 20 € kanti — see on juba seda vaeva väärt.

Millised on šampoonita peapesu plussid ja kuidas endale erinevatest toiduainetest ise šampoone kokku segada, loe Hingepeegli leheküljelt!