Kui sa ei taha 40selt näha välja nagu kortsus vanamutt, siis pead need päikeselise ilma nahahooldusnipid kohe kasutusele võtma!

 (39)
Kui sa ei taha 40selt näha välja nagu kortsus vanamutt, siis pead need päikeselise ilma nahahooldusnipid kohe kasutusele võtma!
Photo by Sonnie Hiles on Unsplash

Mais käib päike nii kõrgelt, et igaüks tahab toast välja. Nägu ja teised katmata kehaosad satuvad suveperioodil pidevalt päikese ja tuule kätte. Mida võiks teha, et nahka talvejärgselt ette valmistada senisest pikemaks väljas viibimiseks?

Kindlasti peab nahka kaitsma. See on meie suurim organ ja vägagi tundlik. Nahk on puhver sisemiste elundite ning väliskeskkonna vahel, sellel on oma loomulik kaitsebarjäär, mida päike, tuul, temperatuurimuutused rikkuma kipuvad. Kui naha oma kaitsebarjäär saab kannatada või kahjustada, siis tekivad erinevad mured — nahk muutub kuivaks ja karedaks või vastupidi rasuseks. Oluline on, et pikalt väljas viibides ei kaitseks me oma nahka mitte ainult suvel, vaid aastaringselt. Päike võib olla agressiivne peegeldudes tagasi klaasilt ja teistelt pindadelt. UVA kiirgus neeldub sügavale ja põhjustab naha enneaegset vananemist, elastsuse kadu ja kudede nõrgenemist. UVB kiirgus põhjustab nahapõletusi, kui nahk on kaitsmata. Läbi klaasi neeldub just UVA kiirgus ning spordiklubide suurte akende ees trenažööril harjutades või kontoris akna lähedal päikese käes istudes, tasuks seda meeles pidada!

Nahahooldusega on nii, et kohe kevade saabudes ei pea ostma uusi ja kergeid tooteid. Tasub jälgida naha seisundit. Kui see imab kõik tooted kiiresti sisse, kipub punetama ja on kare, siis kasutage ikkagi kõigepealt oma toitev kreem lõpuni, enne kui uue järgi haarate. Kui olemasolev kreem naha läikima paneb ja tundub liiga raske ja paks, siis on õige aeg kergema kreemi järgi haarata.

Seotud lood:

Kui sageli nägu ja keha koorida?

See sõltub naha seisundist ja teie enda tundest. Kui te peale puhastamist tunnete, et nahk sõrmede all on kergelt kare, ebaühtlane, liivapaberi sarnase tekstuuriga, siis soovitangi koorimisprotseduuri ette võtta. Koorimine ehk naha pealt vanade rakkude eemaldamine, on kõige kiirem viis: nahatooni ühtlustamiseks, jume kirgastamiseks, joonte ja peenete kortsukeste silumiseks, naha niiskussisalduse tõstmiseks, pooride sügavamaks puhastamiseks, järgnevate toodete paremaks imendumiseks. Sellele protseduurile ei ole vastast! Peale naha koorimist on selline tunne, et nahk elab ja hingab ning kõik järgnevad hooldustooted on kiirema ja tõhusama mõjuga.

Koorimiskreemid jagunevad teradega koorijateks ja hapete ja/või ensüümidega koorijateks.

20 aastat tagasi kui esimesed koorijad meie poelettidele jõudsid, olid need alati suurte teradega kas aprikoosikivide tükkidest või polüetüleenist (plastmassosad, mis on nahahooldustoodetes nüüdseks keelatud). Mäletan siiani seda kraapivat tunnet ja kestendavat nahapinda, mis peale koorimist pikaks saatma jäi. Sellest samast ajast on väga paljudel tunne, et kui koorimiskreem terasid ei sisalda, siis nahk puhtaks ja siledaks ei saagi. Sellele saab vastu vaielda, aga ilmtingimata ei pea, sest terad mis nüüd kasutusel, on pehmemad ja leebemad, sageli hüdrogeniseeritud õlidest pressitud. Hapete ja ensüümide maailm on väga lai ja väga põnev! Laiemalt jagunevad happed AHA ja BHA hapeteks. AHA happed mõjuvad kõige paremini vananevale, kuivale ja niiskusvaesele nahale. BHA happed rasusele, suurepoorilisele nahale, mida kipub kimbutama akne või aeg ajalt tekkivad vistrikud.

Päikeserikkal perioodil tasub teada paari asja:
1) Hapetega naha koorimise järgselt PEAB kasutama SPF faktoriga tooteid ja suvel on tark nahka õhtuti koorida.
2) Kõige enam muudab naha päikese suhtes tundlikuks glükoolhape (glycolic acid).
3) Kõige ettevaatlikum tasub koorijate kasutamisel olla väga tundliku nahaga või rosaatsea korral võimaliku nahaärrituse tõttu.
4) Hapetega koorimine võib tekitada kerget kipitustunnet ja punetust. Sellisel puhul peske toode naha pealt maha juba enne pakendil märgitud toimeaja lõppu.

Milline päevakreem oleks parim? Kas see peaks või ei peaks sisaldama SPF-i, ja miks?

Loe veel

Päevakreem valige vastavalt oma naha vajadustele. Kõige tähtsam naha jaoks on niiskus ja pidev naha niisutamine ehk “time-release system”. Kevadel muutuvad igapäevaseks klientide küsimused päevakreemi ja SPF faktori sümbioosi ja sobivuse kohta. Mina ütlen selle teema kohta selgelt ja kõlavalt nii — kasutage rahumeeli oma lemmikkreemi ja päikesekaitsetoodet eraldi! Päikesekaitset pakkuvad ja nahka kaitsevad keemilised komponendid „söövad ära” kallite ja efektiivsete näokreemide koostisainete mõju. Samuti kahaneb SPF-i toime ajaga. Las näohooldustooted teevad oma tööd: niisutavad, toidavad, pinguldavad, muudavad naha klaariks jms. Päikesekaitsetoodete puhul tuleb jälgida, et nendes sisalduks UVA (kaitseb vananemise ja radiatsiooni eest) kui UVB kaitse (kaitseb põletuse eest), ning et UVA-märgistuse ümber oleks pakendile märgitud ring. Komponendid, mis kaitsevad nahka, on enim loomade peal testitud. See ei tähenda, et kogu valmistoode oleks loomade peal testitud, aga enamik nahahooldusmaailmas kasutatud komponente on seda nii ehk nii. Seega, sellest tootegrupist ei maksa otsida kõlavaid loosungeid, vegan-märke ja muud uue aja sümboolikat. Oluline on nahka kaitsta ja seda topelthoolega puhastada! Veel on oluline, et pigmendilaikude omanikud viibiksid vähem päikese käes ja kasutaksid tõhusaid hooldustooteid. Viimane suur põhjus, mis võib mõjutada eriti neid, kes looduse heaolule mõtlevad, liiga tihti pannakse päevakreemidesse füüsikalisi blokaatoreid nagu tsinkoksiid ja titaanium dioksiid. Neil on suured molekulid, mis merevette uhutud saavad ja need ei lagune.

Kas näoseerum on omal kohal ka nüüd, aastaaegade vahetudes?

Jah, seerum on selline võimas võluvits nahale! Kõige kiiremini tõstavad ja taastavad naha niiskustaset hüaluroonhapetega seerumid. Neid on saadaval päris palju! Mida ma tahan südamele panna — proovige lugeda toodete pakenditelt koostisosasid ehk INCI-t. Minu kindel veendumus on see, et seerum ei pea sisaldama palju lisaaineid nagu glütseriin (glycerin) propüleenglükool (propylene glycol), PEG ühendeid, silikoone (ained, mis lõppevad tähtedega -cone dimethicone, silicone, cyclomethicone) mineraalõli (mineral oil, paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, cera microcristallina) ja alkoholi. Samuti on seerumites liigsed lõhna-ja värvained. Miks? Kuna tegu on tootegrupiga, mis peaks mõjuma kiiresti ja sügavuti nagu süst, siis on lisaained liigsed. Nende molekulid sageli liigsuured ja pindaktiivseid aineid liiga palju. Kreemid ja meik on tootegrupid, kus molekulmassidega mängida, seerum käib kreemi alla, ja see peaks olema nii aktiivainete rikas kui võimalik ja nii väheste lisaainetega kui võimalik. Seerumitesse sobivad hästi B3 vitamiin ehk niatsiinamiid (niacinamide)- nahka rahustav ja punnikesi kontrolli all hoidev vitamiin, peptiidid — võimsad naha taastajad, skvalaan (squalane) — rahustab, taastab, niisutab. A-ja C-vitamiinid on samuti super, aga neid soovitan kasutada päikeseperioodil ainult õhtuti, et igaks juhuks vältida põrkumist päikeskiirgusega, mis halval juhul pigmendilaikudena avalduda võib. See oht on olemas siis kui nende vitamiinide vormid on aktiivsed ja kontsentratsioon kõrge.

Kui tugevat päikesekaitsekreemi peaks kasutama linnas liikuja, rattal sõitja või aiatööde tegija?

Kõige õrnemad on peanahk, kogu nägu, õlad, käte siseküljed ja jalapealsed. Olen ise kogenud millist põrguvalu põhjustab peanaha põletus, mis jäi kaitsekreemita kui lõunamaal üle pea punutud peenikeste patsidega eputasin. Ei soovita vaenlasele ka!

Päikese kohta võin kindlasti öelda veel seda, et kõige tundlikum on nahk just esimestel ranna-või sportimispäevadel. Seda seepärast, et melaniin, mis asub naha ülemises kihis epidermises, ja tagab pruuni värviga nahale kaitsevõimekuse, pole veel nahapinnale tõusnud. Olenevalt nahatüübist, võtab melaniini tõusmine naha pinnale aega 2-7 päeva. Silmaga näeme me seda nii, et osad inimesed muutuvad pruuniks kiiresti ja teistel võtab see kauem aega. Kui nahk on juba jumekas, siis ei põle me enam kergesti ära. Seega, kaitsekreeme peaks olema mitu — suurema faktoriga hooaja alguses ja väiksemaga keskel. Mõnel looduslikul ainel on ka võime kaitsta nahka UVB kiirte põletava mõju eest — näiteks Surnumere mineraalid, roosiekstrakt. Need komponendid on olemas mitmetes nahahooldustoodetes. Samuti kaitseb nahka mineraalmeik, linnas liikuja puhul võib see olla piisav.

Kui teha õues sporti on müts ja sobivad riided parim kaitse. Kuna päike on meie kehale nii energia kui ka D-vitamiini allikana väga vajalik, siis üleni ennast katta pole ka vaja. Õrnadele piirkondadele on sportijatel hea kaasas kanda päikesekaitsepulka, see mahub taskusse. Riiete alt välja ulatuvad osad tuleks enne sportima minemist kodus päikesekaitsekreemiga kokku määrida, sest kreemi tõhus toime saabub 20-30 minuti pärast. Kes veesporti harrastab, nendel on muidugi oluline kreemi sageli uuendada. Palju on viimastel aastatel kõmu ja juttu selle kohta, et ülisuured kaitsefaktorid (50 ja üles) polegi kõige paremad. Sellisel arvamusel on ka paljud nahaarstid. Miks? Kui me järgi mõtleme, siis neid ülikõrgete faktoritega tooteid pole piisavalt kaua aastaid kasutatud. Pole veel piisavalt kogemust. Fakt on see, et kui me kasutame hästi vingeid kreeme, siis unustame ennast päikese kätte liiga kauaks. Eesti tingimustes on SPF 30 suve algul paras.

Milline võiks olla nahahooldusrituaal kui nahk on saanud suuremas koguses päikest ja tuult?

Rahustav näovesi või näosprei, selle peale niisutav ja rahustav seerum ja hea niiskus-ning toitainete tasakaaluga kreem. Kui aega on palju, siis võib esimesena teha näomaski. Aaloet, vetikaekstrakti ja hüaluroonhapet sisaldavad maskid on mõnusad. Mulle meeldib suvisel perioodil aiamaalt kurgi järele haarata ja sellega nägu värskendada. Kui koju on saabutud õhtul, siis võib viimaseks tooteks olla ka taastav öömask või naha kaitsekihti taastav päikesejärgne ehk after-sun kreem.

Allikas: D´Difference

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare