Libapruuniks, kreemiga
«Piisab, kui käia solaariumis 10 korda aastas. Paar korda sügisel, et päikesepruuni jumet säilitada, siis detsembris, et aasta kõige depressiivsemal ja pimedamal ajal keha ja vaimu kosutada, ning kevadel, et enne rannahooaega pisut jumet koguda,» ütleb Tallinna ilusalongi Caprice kosmeetik ja Decleori koolitaja Katrin Mägi. Kui solaariumis on korralikud kaasaegsed lambid, olete pärast paari-kolme kümneminutilist seanssi terve pruuni jumega kindlustatud. Kel sügisel veel suvine päevitus peal, ei vaja isegi tugevat kaitsekreemi - pärast kunstpäikesevanni kuluks ära vaid naha niisutamine.
On ka sootuks mugavam moodus nägu või keha pruuni jumesse mähkida - isepäevitavad kreemid. Kosmeetikasarjad pakuvad kreeme, mis nahka imendudes aktiviseerivad selles melaniini tootmist, või n-ö värvivad naha keemiliste või looduslike hennataoliste toonijatega pruuniks.
Kahvanägudele hele
Ainuke miinus purgijume juures on, et see kulub ehtsa päevitusega võrreldes kiiremini maha - olenevalt kreemist püsib libajume kolm kuni kuus päeva. Ja võib ka pisut riideid määrida, seda just vahetult pärast nahale kandmist. Võltspruun jääb ju pidama vaid naha pindmistesse kihtidesse.
Ajast ja arust on ka kartus, et isepruunistav kreem külvab nahale inetuid pruune laike või muudab selle haiglaslikult kollaseks - uuemad pruunistajad on kerge koostisega, imenduvad hästi ja oskuslikul kasutamisel katavad naha ühtlase, Pärnu rannaliival hangitust eristamatu päevitusega. Muide, isepruunistuskreeme on nii näole kui kehale, eri tooni ja erineva pruunisusega - enne enese sissevõidmist tasub proovida, milline sobib naha värviga kõige paremini.
Katrin Mägi soovitab enne kreemi näole võidmist selle sobivust testida käe siseküljel, sest seal on naha toon näo omale kõige lähedasem. «Tõm-make poes või ilusalongis erinevate kreemidega käele kas või mitu triipu, siis saate tulemust ka võrrelda. Loomulikult tekib jume nahale sõltuvalt kreemist alles pooleteise kuni viie tunni pärast,» räägib kosmeetik. Ja värv paistab kõige ausam päevavalguses.
«Lumivalgekestele» istub heledamat värvi andev isepruunistuja, liialt tume toon mõjub võltsina. «Tõsi on ka, et heledam nahk näib noorem, tumepruun aga vanem ja ülepingutatum, liiati kisub siis kontrast tumeda näo ja valgete käte vahel tähelepanu. Ka tumedapäised otsustagu pigem õrnema ja loomulikuma võlts-pruuni kasuks,» tõdeb Katrin Mägi.
Start koorijaga
Tavaliselt säilib suvine päevitus kehal kauem kui näol, sest viimast puhastatakse-kooritakse tihedamalt - sel juhul on purgipäevitusest ka jume ühtlustamisel abi. Vastu südasügist võiks samal eesmärgil purgipäevitust proovida ka need naised ja mehed, kes on hädas punetava kuperoosse naha või pigmendilaikudega.
See, kui ühtlaselt libajume maha kulub, sõltub paljus naha seisundist. Tavaliselt kipub jume kiiremini kaduma sealt, kus nahk on kuivem, aga ka pesu, riiete jm hõõrdumiskohtadelt.
Üks on selgemast selgem: enne naha pruunistuskreemiga võidmist on vaja seda koorida. Pelg, et see vähesegi päevituse minema uhub, on asjatu, sest ehe pruun jume on peidus siiski naha sügavamates kihtides. Surnud naharakkude eemaldamine muudab naha puhtamaks ja ühtlasemaks, see omakorda aitab isepäevituval kreemil paremini imenduda, hoiab ära laigulise kreemipäevituse ja aitab sel kauem püsida.
Tugevamat koorimist-ülehõõrumist (nt käsnaga) nõuavad karedamad alad - näol kestendavad kohad, kehal küünarnukid ja põlved.
Karvade kehalt eemaldamise protseduuri võiks kavandada varasemaks kui isepäevitaja kasutamine. Sama hoiatus kehtib ka kulmude jm kitkumise kohta - kui nahk ei ole sile, võib jume jääda karvatriibuline ja -täpiline.
Ikka niiskust
Kel nahk kuiv, võiks koorimisjärgseks kohustuseks võtta naha niisutamise - normaalse naha puhul ei ole see siiski kohustuslik. Niiskusekiht on vajalik eelkõige selleks, et nahk oleks pehme ja sile, siis võõpab purgijume naha ühtlasemalt pruuniks. Pealegi aitab niisutav kreem isepruunistajal paremini imenduda.
Kes on algaja ja pelgab iluprotseduuri omapäi ette võtta, võib lasta ilusalongis esimese pruunistava seansi teha, seda kõike kosmeetiku õpetussõnade saatel.
Tegelikult ei ole näo pruunistamiseks vaja muud, kui isepäevituv kreem võimalikult ühtlase kihina näole ja kaelale levitada. Kontrasti vältimiseks võiks seda hajutada ka dekolteele, kaelale, unustamata selle külgi ja kuklapoolt, samuti võiks kreemi tupsutada pisut kõrvadele. Vaid ettevaatust kulmude ja juuksepiiri lähedal: et kreem juukseid ja kulmusid inetuks ei tooniks, hõõruge sinna toonijat õhema kihina, seda hoolega karvajuurte piiril hajutades. Üleliigse kreemikihi võib vatiga eemaldada.
Katrin Mägi tuletab veel meelde, et pärast pruunistavat iluseanssi tuleks käed hoolega puhtaks küürida, muidu kahvatub käte kõrval kunstjumega toonitud nägu. Ja siis jääbki üle vaid mõned tunnid oodata, et pettepäevitus näkku voogaks.
Muidugi võib kuldpruuni jume hoidmiseks juua naturaalset porgandimahla, määrida nägu porgandiõliga, teha tabletikuuri - mida iganes. «Apteegis müüakse nii beetakarotiini kui kõikvõimalikke melaniini ehk nahas pruuni jume teket soodustavaid kapsleid. Ent beetakarotiin ilma rasvainete kaasabita nahka jumekamaks ei muuda, ja paraku võib kapsleid-tablette võtta vaid kuurina. Liialdamisel võivad need maksa kahjustada,» hoiatab kosmeetik.
«Ja isepruunistavaid kreeme võiksid julgemalt kasutada ka mehed - juba ammu ei peeta edukaks neid mehi, kelle kahvatust näost peegeldub kurnatus ja väsimus. Isepruunistav kreem peidab selle suurepäraselt. Näed puhanud välja, oled ka edukas,» ütleb Decleori koolitaja Frédéric Dufour ja osutab nimetissõrmega kelmikalt enda näo suunas.
Kui ei teaks, et ta pruunistuskreemi kasutab, ei oskaks küll arvata, on see särav ja õhkõrn pruun jume pärit Prantsuse Rivieralt või kreemituubist…
