Magus elu kõhule. Kas ka nahale?
Ilma suhkruta muutub meie elu halliks ja nukraks — see pole maiasmokkade eneseõigustus, vaid lausa teaduslik fakt. Süsivesikud on meile tähtsaimaks energiaallikaks.
Magusaarmastajatele on aga kaks uudist. Esimene neist valmistab rõõmu, teine — kurvastab.
Suurbritannia teadlased on tõestanud, et suhkur suudab suurepäraselt ravida haavu. Haigusttekitavad bakterid vajavad paljunemiseks ja kasvamiseks vett, suhkur aga imab käsnana vedelikku, jättes bakterid sel moel ilma toitekeskkonnast. Isegi 25% suhkrulahus põhjustab mikroorganismide huku. Uuringutest osa võtnud patsiendid olid ravi lihtsusest, kättesaadavusest ja, mis peamine, meetodi efektiivsusest vapustatud.
Kui aga seda maiust suurtes kogustes tarbida, siis tulemus nii positiivne kahjuks ei ole. Suhkur võib meie ajule avaldada mõju, mis on paljudelt parameetritelt sarnane narkootikumide tarbimise tagajärgedega. Lisaks on see kahjulik nahale. Sellistele järeldustele jõudsid USA teadlased.
Ometi, vaatamata kõigele, ei suuda paljud meist elu ilma suhkruta ettegi kujutada.
Ettevaatust: suhkur!
Praeguseks on tõestatud, et nendel, kes tarbivad liiga palju suhkrut ja lihtsaid süsivesikuid, on nahk palju halvemas seisukorras kui nendel, kes on magusa suhtes ükskõiksed. Sellele infole võib julgelt lisada veel ühe ebameeldiva fakti. Paljud dermatoloogid kinnitavad, et suhkur kiirendab oluliselt naha vananemist.
Seetõttu tasuks ehk loobuda liigsest lusikatäiest suhkrust tee- või kohvitassis, mida liiga kergekäeliselt sinna lisame, et oma mitte just kerget elu veidigi magusamaks muuta.
Petlik õnn
Kiindumus suhkrusse on maailmas kõige levinum harjumus, millele paraku kõige vähem tähelepanu pööratakse. Teadlased aga kinnitavad, et alkoholi ja tubaka järel on suhkur kõige kahjulikum aine. Seejuures ei saa me seda üksnes puhtal kujul. Meie organism töötleb suhkruks ümber ka kõik tärklist sisaldavad ained — olgu nendeks siis riis või makaronid, koogid või jahu.
Väga sageli lisatakse suhkrut ka toodetesse, mis tegelikult maitselt magusad ei olegi. Näiteks on maisitärklis kõrge fruktoosisisaldusega — see on aga 90% ulatuses halb suhkur.
Tänapäeval võivad isegi aasta ringi müügis olevad mittehooajalised puuviljad meie laual soodustada liigset suhkru tarbimist. Puuviljad on küll tervisliku toitumise tähtsaks osaks, kuid nende liigne tarbimine võib organismile kahju tekitada, kuna seedeprotsessis lagunevad need glükoosiks ja fruktoosiks, seega muutuvad suhkruks.
Mis aga puudutab paljude poolt nii armastatud šokolaadi, siis see sisaldab südamele ja veresoontele vägagi kasulikke komponente — flavonoide. Kui aga seda maiust liialt palju süüa, võib kahjustada oma nahka.
Esiteks tekib oht, et tõuseb kehakaal, mis omakorda provotseerib õige sageli tselluliidi arenemist. Teiseks aga stimuleerib suurenenud rasvasisaldus mitmesuguste löövete ja punetuste teket. Samas kuulub lisaks suhkrule ja rasvale šokolaadi koostisse mõningaid keemilisi elemente, mis tekitavad omalaadse narkootilise sõltuvuse.
On olemas kuldreegel, mida tasuks alati järgida: kõik on kasulik mõistlikkuse piires. Seega püüdke magusasse rahulikult suhtuda.
Mida nahk armastab?
Süsivesikuid, tärklist ja suhkrut seedib meie organism kiiresti. Rasvu ja valke põletatakse aeglasemalt. Siin võiks tuua võrdluse — süütate lõkke ja püüate seda põlevana hoida, lisades sinna pidevalt ajalehti. Kui te aga panete lõkkesse ühe halu, siis see ei kustu kohe.
Sama toimub meie toiduga. Valgud ja rasvad, erinevalt süsivesikutest ja suhkrust, annavad meile täiskõhu tunde, mis säilib pikemat aega. Meie toiduratsioonis peab kindlasti olema koht kasulikele rasvadele, kuna need on meie naha jaoks hädavajalikud. Täpselt samuti nagu ka rauda sisaldavad ained. Nendeks on taine loomaliha, maks, tatar, õunad. Rauapuudus tekitab kehvveresust, mille tõttu meie nahk muutub kahvatuks, nägu omandab aga hallika varjundi.
Terve nahk vajab puu- ja köögivilju, mis sisaldavad vähe lihtsaid süsivesikuid ja suhkrut. Samuti on vajalik tasakaalustatud valkude ja keerukate süsivesikute tarbimine.
Dobrõje Sovetõ, oktoober 2009
