Miks me vananeme? Siin ei mängi rolli ainult nahk, vaid ka need kaks tegurit

 (1)

Miks me vananeme? Siin ei mängi rolli ainult nahk, vaid ka need kaks tegurit
Pilt on illustreerivFoto: Panthermedia/Scanpix

Naha vananemine on kompleksne protsess, mille puhul toimuvad muutused nii naha pindmistest kihtides kui ka naha sügavamas kihis, pärisnahas ehk dermas. Vanusega hakkab vähenema kollageeni, elastiini, fibroblastide ja hüaluroonhappe sisaldus. Kõik see viib naha õhenemiseni, nahatekstuuri halvenemiseni ja esimeste kortsude ilmumiseni. Mis meie nahaga aastate jooksul reaalselt toimub, selgitas nahaspetsialist dr. Bret Kaldvee.

Keskmiselt hakkab naha kvaliteedi langus 20ndate eluaastate teises pooles. “Täpset vanust on raske välja tuua, sest see sõltub suuresti inimese geneetikast ja tema harjumustest nagu päikesega kokkupuude, alkoholi tarbimine ja suitsetamine,” selgitab dr. Kaldvee. “Vananemise protsesse on lihtsam jaotada vastavalt kudedele. Meie vananevas välimuses ei mängi rolli mitte ainult nahk, vaid ka nahaalused koed ja vananemisvastased protseduurid on seotud just erinevate kudede mõjutamisega.”

Varajased vananemisilmingud

“Esimesed nähtavad kortsud tekivad lihasaktiivsusest ja need on sagedasti näha lauba piirkonnas (kurjuse- ja horisontaalkortsud) ning silmade ümbruses,” selgitab dr. Kaldvee. “Ühelt poolt on kortsude teke seotud lihaste aktiivsusega, teiselt poolt keskkonna kahjulike mõjudega. Kindlasti kõige suuremaks vaenlaseks nooruslikule nahale on UV-kiirgus, mis tekitab nahas sügavamaid muutusi ning viib ajapikku olulise nahakvaliteedi langemiseni. Kui nahk on kuivem, tekstuur halvenenud, siis hakkavad kortsud tekkima just nendes piirkondades, kus kasutame oma lihaseid rohkem.”

Seotud lood:

Loe veel

Naha vananemise etappe saab ka pidurdada, kuid dr. Kaldvee sõnul märksa olulisem juba olemsolevate protsesside pidurdamisest on nahavananemise profülaktika. “Kindlasti on üliolulisel kohal päikesekaitsekreemid, sest päike on põhiline tegur, mis vastutab meie naha vananeva väljanägemise eest,” selgitab ta. “Kui võrrelda inimese kaenlaalust nahka näo või käte nahaga, siis erinevus on märkimisväärne, ometi naha paksus ja ehitus nendes piirkondades ei ole oluliselt erinevad.” Just kaenlaaluse piirkonnast näeb, missugune inimeste näonahk võiks potentsiaalselt olla ja milliseks on ta läinud päikese toimel. “Samuti on oluline enda nahale sobivate niisutavate kreemide, antioksüdantsete seerumite või A-vitamiini baasil põhinevate preparaatide kasutamine.”

Küll aga tuleb vaadata, et nahka üle ei hooldataks ja seda eriti tundliku naha puhul. “Juhul, kui kantakse oma nahale liiga palju preparaate, võib see lõppeda ägedate reaktsioonide tekkega,” hoiatab dr. Kaldvee. “Soovitan hoida nahahoolduse suhteliselt lihtsana, kasutada hommikul head päikesekaitsekreemi, õhtul niisutavat kreemi ja mõnel päeval nädalas antioksüdantseid preparaate.”

Oluline on olla ise rahul

“Inimesed, keda vananemisega seotud muutused ei häiri, ei peaks vananemise vastu midagi ette võtma, sest kõige olulisem on, et peeglisse vaadates oleksime ise endaga rahul. Protseduure ei tohiks kindlasti ette võtta kellegi teise meeleheaks. Neid inimesi, keda muutused näol häirivad, võiksid pöörduda konsultatsiooniks arsti vastuvõtule, et koos hinnata, kas on vaja võtta ette mingeid protseduure ja kui, siis milliseid. Kindlasti paneksin kõikidele südamele, et invasiivseid protseduure peab tegema ainult meditsiiniharidusega inimeste juures, sest kui midagi juhtub, ei olda murega üksi ja probleemidele leitakse kiire lahendus.”

dr. Bret Kaldvee Erakogu
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare