Pange paljad naised riidesse!
Väljas on täielik kaamos — pime, külm ja vastik –, aga reklaamitegijatele tundub ikka, et kõike saab müüa palja naisekehaga. Minul hakkab paljaid või poolalasti modelle vaadates lihtsalt külm ja sedaviisi reklaamitavat kaupa ma küll osta ei taha.
Kuivõrd armas issand jumal on mind õnnistanud keskmisest suurema empaatiavõimega, hakkasin ma loomulikult ette kujutama, kui külm võiks sellel naisel olla, kui ta olekski sellise ilmaga täitsa paljalt õues.
Ja kui mul veel see meelde tuli, kuidas peaaegu kõik ajakirjades paljalt poseerinud naised kurdavad alati, kuidas pildistamine võttis terve päeva ja et nad mäletavad kogu ettevõtmisest peamiselt seda, kui kõle oli ateljee, siis haaras mind mõõtmatu kaastunne kõigi naiste suhtes, kes posti, plangu või ajakirjas poseerimise tarvis eales paljaks kistud.
Kõige hullem palja naise reklaam külmal ajal oli omal ajal Meloni oma. On miskine kaubamaja Tallinna kesklinnas. Paari aasta eest rippusid kõige hirmsama külmaga väljas selle kaubamaja reklaamid, millel oli näha sinaka nahaga ilmselgelt alatoidetud naisterahvas. Minul oli muidugi tunne, et ta on siniseks tõmbunud külmast. Ja mul on raske ette kujutada, et see võinuks kellelegi teisele teistmoodi paista.
Igatahes nimelt selle kuritarvitatud kanapoja moodi naisega reklaami pärast pole ma sinna kaubamajasse oma nina pistnud. Saite, mis tahtsite! Oleksite te oma modellil kõhu täis söötnud, nõnda et tal karv läigib ja silm särab — või oleksite kas või selle õnnetu ja nälginud isendi reklaami tarvis riidesse pannud –, siis oleks ma võib-olla praegu teie teemantklient. Nüüd näksige muru, minu raha ei näe te iial.
See viimane mind pelutanud reklaam pidi mind panema pesu ostma. Oli vist Triumph, kui ta just Lauma ei olnud. Nojaa. Pesu on muidugi ilma paljaste naisteta mõnevõrra raske reklaamida ka. Aga samas, natuke kujutlusvõimet rakendada ei teeks ju mitte kellelegi kurja, ei reklaamide väljamõtlejatele ega nende sihtgrupile.
Pesumüüjad telligu selline pesureklaam, milles pesu näha ei olegi. Tehke mulle parem selgeks, mis minu elus muutub, kui ma teie pesu ostan. Ega ma nii loll ei ole niikuinii, et ma ennast modelliga samastama hakkaksin ja ette kujutaksin, et kui ma selle firma pesu ostan, siis ma näengi välja nagu see rinnakas, aga muidu hirmkõhn naine pildil.
Mõelge minusuguste peale, reklaamitegijad! Tehke nii, et ma tunneksin ennast nagu Pamela Anderson. Soovitage mulle, mida süüa, et rinnakam olla — või vähemasti näida. Aga algatuseks pange naised klantspiltidel riidesse, kui ilm külm on, et ma ei peaks asjatult oma kujutlusvõimet kurnama ja kaastunnet kulutama. Minu pärast võite nad ju uuesti riidest lahti võtta, kui ilmad soojemaks lähevad.
Kui te tahate talvel tingimata pesu reklaamida ja neid pesutükke ka näidata, siis pange nad parem mõne karvase looma selga. Näidake mulle tippdisaineri loodud rinnahoidjat karu või rebase seljas. Või orava või konna? Talvisel ajal eelistaksin ma muidugi karvaseid loomi, sest neil ei ole arvatavasti nii külm. Konna vist ei maksa surkida, tema peaks praegu tiigijää all magama. Karu suhtes ma nii kindel ei ole, tema une jaoks on küljealune vist niiskevõitu.
Paljad naised reklaamides on lihtsalt kohutavalt üleekspluateeritud ja seetõttu ka täiesti devalveerunud. Kui alasti naisekehaga müüakse nii pesu, nätsu kui ka autosid, siis on viimaks kõigil kopp ees.
Ja ime siis, et meestel enam ei tõuse ja naised haigestuvad anoreksiasse või buliimiasse, kui nad peavad igal pool pidevalt sookaaslaste ribisid üle lugema või põdema, et nende piimanäärmete mõõdud pole küllaldased lihaturul läbilöömiseks.
