KÜMME aastat nooremaks — seksi vähemalt kolm korda nädalas!

1990. aastate lõpus Ameerikas tehtud põhjalik uurimus meeste tervisest näitas huvitavat tõsiasja: meestel, kes seksisid vähemalt kaks-kolm korda nädalas ja olid oma seksuaalvajaduste rahuldamisega rahul, oli “kuival istujatega” võrreldes tunduvalt parem immuunsüsteem — nad haigestusid vähem, neil oli vähem stressi ja nad olid märgatavalt heatujulisemad.

Samade tulemusteni jõuti ka käesoleva sajandi alguskümnendil Prantsusmaal tehtud uuringus, kus vaadeldi enda tegelikust vanusest tunduvalt noorema välimusega mehi ja naisi. 92 protsenti küsitletuist väitis, et on oma seksuaaleluga rahul ja seksivad keskmiselt kolm korda nädalas. Teadlaste järeldus oli ühene: regulaarne ja rahuldav seksuaalelu paneb igaüht end nii füüsiliselt kui vaimselt nooremana tundma ja see avaldub positiivselt ka inimese välimuses. Teises katsegrupis, mille liikmed pidid esimese grupi liikmetele subjektiivse hinnangu järgi vanuse määrama, nägid õnnelike seksuaalsuhetega mehed-naised keskmiselt kümme aastat nooremad välja, kui nad tegelikult olid.

Seks hoiab noorena, lisab enesekindlust ja elurõõmu, mida inimene tahes tahtmata välja kiirgab. Samuti on mängus niinimetatud heaoluhormoon oksütoksiin, mis eraldub organismis seksuaalse erutuse ja rinnanibude stimuleerimisel. Selle hormooni ülesanne on ka ärevuse ja hirmutunde leevendamine. On pandud tähele sedagi, et regulaarselt seksivatel inimestel on vähem probleeme ülekaaluga ning neid ei vaeva nii sageli südame- ja veresoonkonnahaigused. Regulaarne seksimine annab koos positiivse emotsionaalse laenguga ka väga hea füüsilise koormuse ja kuna verevarustus aktiveerub, põletab see korralikult kaloreid. Seejuures rõhutavad teadlased, et oluline ja tõhus on seks ainult meeldiva partneriga, mis tähendab, et tuimalt lakke vahtides ja nii-öelda oma naisekohust täites pöördub kõik hea teie vastu — näete oma sookaaslastest rõõmutu seksi pärast tunduvalt vanem ja kortsulisem välja.

KAHEKSA aastat nooremaks — maga vähemalt kaheksa tundi ööpäevas!

Teadlastel on veel midagi toredat varuks: selgus, et inimestel, kes näevad oma tegelikust vanusest tublisti nooremad välja, naudivad kvaliteetset und ja magavad piisavalt. Oluline ei ole seejuures aga pelgalt unetundide arv, vaid ka see, et uni oleks harmoonias ööpäevase tsükliga — sa ei tohi end kurnata öise ärkvelolekuga ja lohutada end sellega, et küll hiljem unevajaduse täidad. On väga oluline, et läheksid normaalsel ajal (hiljemalt 22.00 või 22.30) magama ja saaksid aru, mida sinu keha sulle ütleb.

Kuigi unevajadus on individuaalne ja võib isegi ühel inimesel eri eluperioodidel ja vanuses kõikuda, vajab täiskasvanu und keskeltläbi kaheksa tundi ööpäevas. Nädalavahetusel unevõla kustutamine ei lähe nii-öelda iluunena arvesse, kuid päevane kerge uni on teadlaste sõnul väga hea. Õige unerežiim tähendab muu hulgas ka seda, et sinu organism toodab korrapäraselt hormooni melatoniin, mis reguleerib une- ja ärkveloleku kella sinu sees. Kui sa oma hormoonsüsteemi süstemaatiliselt segadusse ajad, ei tea ta enam, mida teha, ning siis, kui väsimuse tõttu und kõige enam vajad, seda ei tule ega tule. Kuid see pole veel kõik, melatoniini tase organismis reguleerib ka paljude teiste hormoonide produktsiooni ning seetõttu tekitad sa nii lihtsate asjadega, nagu oma unevajaduse eiramine ja ebarütmiline päevarežiim, enda organismis täieliku kaose. Tuleb meeles pidada sedagi, et melatoniini on organismil (eriti nahal ja teistel kudedel) vaja ka seepärast, et ta on tugev antioksüdant ning toimib rakkudes vabade radikaalide tekkimise ja nende protsesside aeglustajana otseselt vananemise vastu.

Hea une ajal ei puhka ainult silmad ja siseorganid, vaid ka aju, mis vajab säärast rahulikku toimetamist vägagi, et sorteerida ja läbi analüüsida kogu info, mida sa talle tegusa päeva jooksul osaks oled lasknud saada. Veelgi enam — selle läbitöötamise tulemusena pannakse alus sinu uutele tegevusplaanidele, millest sul sel hetkel õigupoolest aimugi pole, kuid mis avalduvad niipea, kui aju vastava signaali ära tunneb ja reageerima peab. Kuigi aju ei lakka töötamast hetkekski, on uneaega talle vaja, et vähendada süstemaatiliselt tema töökoormust ja säilitada kõrge töövõime. Ainult siis, kui talle seda võimaldatakse, suudab ta järgmisel hommikul puhanuna ja virgena uuele päevale vastu minna. Sul pole peavalusid ega sellest tulenevat halba tuju. Ja millal on valu kannatav inimene enne hea välja näinud?

Loe Marie Claire´i juulinumbrist:
-Eksklusiiv: 18 kuud haaremis

-Keda peetakse maailmas ilusaks?

-Minu kõige tormilisem armulugu

-Mood: 10 poppi neoklassikut

-Ilu: Laserprotseduurid

KAKSKÜMMEND aastat nooremaks — pese korralikult hambaid!

Kuidas, palun — hambaid pestes on võimalik noorem välja näha? Aga muidugi! Hammaste tervis ja üldse suuhügieen on seotud sinu üldise tervise ja hea enesetundega rohkem ja otsesemalt, kui sa esialgu ehk arvata oskad. Puudulik hammaste hooldus, rääkimata kroonilistest väljaravimata hambapõletikest ja hambakivi eemaldamata jätmisest, aktiveerivad reeglina kergesti kogu organismis mis tahes kroonilised haigused ning võivad neid ka ise ohtralt esile kutsuda. Halb suuhügieen ja parandamata hambad võivad olla nii juuste väljalangemise, halva näonaha kui ka äärmuslikel juhtudel krooniliste südamehaiguste põhjustajaks. Rääkimata sellest, et kehva suuhügieeni tulemusena tekkiv halb hingeõhk mõjutab otseselt sinu sotsiaalset lävimist ja enesekindlust ning loomulikult ka intiimset suhtlust. Pole vaja end lohutada nätsu kui “hambapesu aseainega”, see on vaid ajutine ja kiire abinõu värskema hingeõhu saamiseks, kuid mitte hammaste tervise eest hoolitsemiseks.

Arvatakse koguni, et naiste (kes on ometi tundlikumad kui mehed ja peaksid seega olema stressile vastuvõtlikumad) keskmiselt pikem eluiga on muu hulgas seotud nende suurema tähelepanuga hammaste eest hoolitsemisel ning see omakorda on põhjuseks, miks naised põevad meestest vähem südame- ja veresoonkonnahaigusi.

Kõik me teame, et naermine on tervisele kasulik. Ongi, sest see alandab stressihormooni kortisooli taset organismis. Halva suuhügieeni ja katkiste (või isegi puuduvate) hammastega inimene ei julge reeglina naerda, vaid äärmisel juhul vaid naeratab — öeldes nõnda pidevalt ära ühe tõhusa stressialandaja abist. Ning ärgem unustagem sedagi, kui palju ligitõmbavam on rõõmus ja õnnelik inimene ka teistele! See toob automaatselt sinuni vastunaeratused, mõnusa suhtlemise, positiivsed emotsioonid, meeldivad inimesed, läheduse ja sügavad tunded. Seda polegi nii vähe, eks ole! Seega — vähe hoolt, aga suur rõõm.

KAKSTEIST aastat nooremaks — tegele regulaarselt spordiga!

Rusikareegel ütleb, et iga sportimisele kulutatud tund pikendab sinu eluiga täpselt tunni võrra, seega — vali vastavalt eale, võimalustele ja sobivusele spordiala ning harrasta seda regulaarselt elu lõpuni. Pole vist vaja meelde tuletada kõiki mõõduka sportimisega kaasnevaid positiivseid külgi: see on heaks tasakaaluks vaimsetele ja emotsionaalsetele pingetele, annab suurepärase enesetunde ja muudab sind enesekindlaks, hoiab keha ja vaimu vormis ning toetab immuunsüsteemi. Paljudel naistel on hirm jõutreeningu ees, sest kardetakse muutuda liiga lihaseliseks, ent kui kasutad õige treeningkava koostamisel treeneri abi ja ühendad selle mõõduka kestvustreeninguga, mõne painduvust soodustava spordialaga (näiteks võimlemisega) ja ujumisega, on tulemused juba suurepärased. Just näiliselt nii “süütu” alaga nagu metsajooks peaksid teatud vanuses olema ettevaatlik — ebakvaliteetsete jalanõude ja tugeva pinnasega võib see aastate jooksul põhjustada tõsiseid põlvehädasid (niinimetatud kulunud põlved). Sportiv naine pole ainult heas füüsilises vormis, vaid tema olekust õhkub ka enesekindlust ja energiat, ta tunneb oma kehast rõõmu ning see välistab ka kompleksid suhtlemisel vastassugupoolega.

KÜMME aastat nooremaks — söö tumedat šokolaadi!

Šokolaadi, eriti tumedat (suure kakakaosisaldusega), on ülistatud ajast aega ja seda igati õigustatult. Paar tükki ehtsat maiust nädalas vähendab teadlaste sõnul nii vähi kui ka südame- ja seedetraktihaiguste tekkeriski. Šokolaadis on palju flavonoide — kokku teatakse neid umbes 4000 ning need annavad taimede õitele ja viljadele erksa värvi, kuid neis on avastatud ka vabade radikaalide ehk kahjulike süsivesikute lagunemist pärssiv toime. See on just see, mille poole kõik kosmeetikatöösturid kreeme-seerumeid juurutades püüdlevad, et kortsude vastu võidelda.

Flavonoidid pole küll mingid “imetegijad”, kuid toiduainetel, milles neid rohkelt esineb (tsitrusviljad, aed- ja metsamarjad, vein, roheline tee jne), on täheldatud vere kolesteroolitaset alandav toime ning võime hoida seeläbi veresoonte seinad puhtana, suurendades sel moel nende paremat läbilaskvust ja vetruvust. Flavonoididel on ka heaoluhormooni ehk endrofiini produktsiooni tõstev toime ja just seetõttu peetakse tumedat šokolaadi teenitult üheks tõhusamaks stressialandajaks. Mida tumedam on šokolaad ehk mida puhtam see on, seda suurem on selles flavonoidide kõrval ka kofeiinisisaldus, mis on teadupärast ergutava ja stimuleeriva toimega. Piimašokolaadil samaväärset mõju pole ja endorfiinitaset see ei tõsta. Nauding heast maiusest jääb sellegipoolest ja ka see on tuju tõstev.