Just neid, mis sulle enam üldse olulised ei tundu. Või võtsid sõprade soovitusel vastu töö, mis sulle tänaseks huvi ei paku. Üks olulisi viletsate otsuste põhjuseid on oma kõhutunde eiramine. “Sisetunne paneb tavaliselt täppi. Ometi eelistame seda ignoreerida ja toetuda rohkem loogilisele mõtlemisele,” ütleb raamatu “Emotional Freedom” autor Judith Orloff.

Paljud inimesed ei tea, et kõhutunne ei ole lihtsalt mingi müstiline soolapuhujate väljamõeldis. “See on reaalne teaduslik fenomen. Alateadvus korjab üles olulist informatsiooni, mis sul endal kahe silma vahele jääb,” selgitab raamatu “Predictably Irrational” autor Dan Ariely.

Oma instinktide kuulamine on üks moodus teha paremaid otsuseid. Seda nii hinnates, kas tüüp, kes sulle külge lööb, on kahtlane veidrik või tõeline trofee, kui ka otsustades, kas kolida teise linna või ei. Kõhutunne võib aidata sul leida tõelist armastust, kanda sind edasi karjääriredelil ja isegi päästa su elu. Et seda maksimaalselt rakendada, peaksid aga aru saama, kuidas see üldse toimib.

Sinu ajul on salavõimed

“Me teame oluliselt rohkem asju, kui arvame end teadvat,” ütleb raamatu “The Brain Advantage” kaasautor Ken Paller. Teadvus talletab möödunud kogemustest pisiasju ning kasutab neid uute sarnaste olukordade hindamisel. Näiteks, võib-olla su sõber on sulle kunagi valetanud. Sinu aju registreeris luiskamisest tulenevad muutused tema hääles ja kehakeeles. Hiljem võib su alateadvus selle info välja koukida ja sulle teada anda, et su peika käitub taas sarnaselt kui sel korral. Just see, et mees üritab sinu eest midagi varjata, väljendubki samalaadses tundes, mis tekkis möödunud korral.

Loe Cosmo sünnipäevanumbrist:
• Megan Fox –
femme fatale
, kes teab, miks
võim on naiste käes
.

• Eesti Cosmo
tiimi pihtimused
.

• Miks tasuks
seksida tulevalgel
.

• Hollywoodi meikarite
geniaalsed ilunipid
.

• “Ma olen
seksist sõltuvuses
.”
Mõtle sisetundest kui mahukast kataloogist, mida aju pidevalt lappab. “See tähendab, et implitsiitne mälu on tööhoos (materjali esiletoomine on mitteteadlik – toim),” ütleb K. Paller. “Kõik käib nii kiirelt, et sa pole sellest ise üldse teadlik. Lihtsalt tunned tõmmet mingi teatava järelduse suunas.” See tõmme tekib tänu sinu vaistule.

Kuigi implitsiitne mälu töötab omapäi, saad seda siiski ka ise treenida. “Selle võimsus sõltub kogemuste arvukusest, seega saab selle efektiivsust tõsta end uudsetesse olukordadesse asetades,” lisab K. Paller. Tee paar korda nädalas midagi, mida sa varem teinud pole – mine ringiga tööle või söö lõunat inimesega, kellega sa pole varem einestanud. Mida rohkem sa rutiini väldid, seda paksemaks muutub “kataloog” su peas ja ajul on aina rohkem andmeid, mille põhjal tulevikus otsuseid vastu võtta.

Sa näed rohkem, kui oskad arvata

Oled sa kunagi kahtlustanud, et kellelgi on mingid varjatud kavatsused või tunded? Näiteks teeb sõbranna nägu, et on su kihlumise üle üliõnnelik, kuid sul on siiski tunne, et tegelikult on ta kadedusest roheline? Või oled veendunud, et meeldid ühele mehele, kuigi ta pole seda mitte millegagi välja näidanud? Isegi kui sa ei oska täpselt öelda, miks sa nii arvad, ei tohiks oma vaistu ignoreerida.

On üpris tõenäoline, et sinu alateadvus paneb tähele n-ö mikroilmeid – näolihaste liikumisi, mis kestavad vaid sekundi murdosa, kuid ütlevad rohkem kui tuhat sõna. Kehakeele-eksperdid kutsuvad neid liikumisi “leketeks”, mis reedavad isegi hoolikalt planeeritud teeskluse. D. Ariely arvamuse kohaselt on need pisidetailid su reaalse mõistuse jaoks liiga põgusad, seevastu alateadvus suudab selliseid asju registreerida ja olukorrale adekvaatse hinnangu anda.

Sinu keha jagab vihjeid

Kui sa pole harjunud oma intuitsiooni kuulama, võib sul olla raske vahet teha sisetundel ja kahtlemisel. See on koht, kus appi tuleb sinu enda keha. Intuitsioon on nagu häiresüsteem – kui mängu kargavad instinktid, kaasneb sellele ka füüsiline reaktsioon, nt instinktiivne liigutus. “See on osa ürgsest ellujäämismehhanismist, mis on meile kõigile sisse programmeeritud,” ütleb J. Orloff. Selliste reaktsioonide märkamine võib aidata sul kiireid ja õigeid otsuseid teha.

Positiivsed ja negatiivsed instinktid tekitavad erinevaid tundmusi. Kui kõhutunne ütleb, et tegid õige otsuse, saaksid justkui energialaengu – tunne on ehk võrreldav heaoluga pärast tõhusat treeningut. “Sul võib tekkida isegi kananahk,” lisab J. Orloff.
Teisest küljest, kui kõhutunne püüab sind hoiatada, tekib hirmutunne. Kõht või pea võivad hakata valutama, kurk pitsitama või tunnet pinget seljas.

Sinu mõistus vaatab maailma laiekraanilt

Loomad kasutavad oma instinkte ümbruskonna hindamiseks – kas plats on vaenlastest puhas. Ka inimestel on võime näha asju laias perspektiivis.

Näiteks tööintervjuule minnes võib sind tabada kummaline tunne, et see firma ei sobi sulle. Jama on aga selles, et tihti eelistatakse loogikat kõhutundele. Nii ignoreerivad inimesed oma esmamuljet ja tundeid, mida tekitab asi üldises plaanis, ning keskenduvad pisidetailidele, nagu parem võimalus palgatõusuks ja paindlikum graafik. “Loogika on tihtipeale otsekui ületreenitud lihas,” selgitab J. Orloff. “Kuna inimesed lähtuvad sellest rohkem kui kõhutundest, on nad justkui vaikimisi orienteeritud praktilisele mõtlemisele.”
Just seepärast pead enne reaalse mõistuse tööle hakkamist pöörama tähelepanu sisetundele, mis tekib esimeste hetkede jooksul, mil otsustamisega silmitsi seisad. “Aju intuitiivsed ja analüütilised osad töötavad kõige paremini tandemina,” ütleb J. Orloff.

Otse loomulikult pead ise otsustama, kummal neist otsuseid tehes rohkem kaalu on. Rääkimata sellest, mida teha siis, kui mõlemad jagavad risti vastupidiseid lahendusi. Hea nipp on järgmine: mõtle, kui palju sul küsimusi tekitaval alal kogemusi on. Mida rohkem kogemusi, seda rohkem peaksid toetuma kõhutundele. Olgu see siis magamistoa jaoks tapeedi valimine või töökoosoleku ettevalmistamine.
“Kui sul on vähe elukogemusi, ei pruugi su vaist veel väga täpne olla ning sa pead juhinduma rohkem reaalsest mõistusest,” ütleb J. Orloff. “Lahe on aga see, et ka siis saad sa juurde kogemuse, mis teravdab sinu vaistu järgmiseks korraks.”

“Kõhutunne ei valetanud!”

Loovtöötaja Siiri (26): “Mul tekkis pikaajalise sõbraga suhe. Olime ülihästi läbi saanud. Olin kõrvalt näinud iga tema seiklust, andnud nõu lahkuminekute puhul ja teadsin nii mõndagi saladust, mis teiste eest igaveseks varjule pidi jääma. Algul tundus, et koos oleme lausa võitmatud, sest eelkõige olime ju parimad sõbrad. Miskipärast said meist kohati aga hoopis rivaalid ning temperamentseid kokkupõrkeid tuli ette küll ja küll – sinna alla käis nii armukadetsemine kui ka üksteise meelega armukadedaks tegemine. Ega armukade ei pidanudki olema inimeste pärast.

Ka töö või ilma kaaslaseta ette võetud ettevõtmised kõlbasid mossitamiseks imehästi. Ükskõik kui hulluks me kisklemised ka ei läinud, olin veendunud, et kaaslane on mulle truu. Või pigem – mulle ei tulnud pähegi, et ta võiks mitte olla.

Kord raputas mind tundmatu tütarlapse kõne, et tal on minu mehega suhe. Võtsin mehe letti. Ta väitis ülisiiral ilmel, et tunneb tütarlast, kuid on keeldunud temaga suhtlemast. Tegu olevat solvunud intrigandiga, kes pealegi pole üldse tema maitse. Kui palusin tal viimast korda kinnitada, et tegu on suure arusaamatusega, veendusin hoopis, et loos on midagi kahtlast. Pilk, kehakeel ja näomiimika klappisid tõerääkija omaga, aga miskipärast tabas mind käsi südamel vandumise ajal kindel äratundmine, et mees valetab.

Millegagi seda tõestada aga ei olnud. Võõras tütarlaps meid enam ei tülitanud ja jätkasime oma tormilist suhet veel kaks aastat.
Hiljuti juhuslikult peol kohtudes lobises eks purjakil olekus aga kogemata välja – tal oli tõesti selle tütarlapsega põgus suhe olnud... Oleksin pidanud kuulama oma alateadvust, kellel vana sõbra kohta ilmselt rohkem infi oli, kui mul endal, ja kes valedetektorina mehe kohe vahele võttis.”

Meestel võib olla parem intuitsioon kui naistel

Naised ainult arvavad, et on meestest parema intuitsiooniga, teatab ajaleht The Guardian.

Enam kui 15 000 inimest hõlmanud 2005. aasta internetiuuringu käigus lükati ümber arvamus, et naised suudavad meestest täpsemini kindlaks teha, kas naeratus on siiras või teeseldud.

Hertfordshire'i ülikooli psühholoog Richard Wiseman kutsus arvutikasutajaid üles veebilehel osaliselt kaetud nägudega inimeste fotosid vaatama ning hindama, millised sealsetest naeratustest tulevad südamest ja millised on kunstlikult esile manatud.

Enne vastamist pidas end äärmiselt hea intuitsiooniga inimeseks 77% naistest ja vaid 58% meestest. Tegelikkuses õnnestus meestel võltsnaeratus ära tunda 72 protsendil ning naistel 71 protsendil juhtudest.

Vastassugupoole esindajate teeseldud naeratuste tabamisel oli vahe aga suurem. Naised suutsid kindlaks teha vaid 67 protsenti meeste kunstlikustnaeratustest, ent meeste täpsusprotsent oli naiste piltide puhul koguni 76 protsenti.

Need tulemused seavad kahtluse alla väited, et naised on meestest parema intuitsiooniga, kinnitas Wiseman. Ta leidis, et kuna mõned varasemad uuringud on naiste intuitiivsust kõrgemaks hinnanud, on mehed ehk oma intuitiivse poolega nüüd enam sina peale saanud.