Juuste hooldus

Juuste kasvamine oleneb ainevahetuse kiirusest ja naha verevarustusest. Juuksekasvu edendavad munakollane ja riitsinusõli, mida tarvitatakse väliselt. Enne pesemist eelmisel õhtul määritakse mõned tilgad riitsinusõli juustesse ja seotakse rätik pähe, ning alles hommikul pestakse maha. Õhtuti enne magama minekut võiks kulmudele ja ripsmetele samuti peale kanda riitsinusõli. Toime on sama, mis juuste puhulgi: tugevdab, paneb kiiremini kasvama ning annab suurepärase läike.

Rahva seas tarvitati kunagi juuste kasvatamiseks takjajuurekeedist. Tänapäeval on poodides saadaval nii takjajuureõli kui ka riitsinusõli. Juuste kasvule mõjub ergutavalt ka nõgese lehtedest leotis. Katkiste juusteotste puhul aitab aga oliivi- või riitsinusõliga määrimine.

Pesuvesi peab olema soe ja pehme, eelistada tuleks puhast vihma-, jõe- või järvevett. Soovitav on pesta juukseid munakollasega. Heledate juuste pesemiseks ja loputamiseks tarvitatakse kummeliõite-keedist, mis saadakse 3 näpuotsatäie õite keetmisel 2 liitri veega. Juukseid loputatakse leige veega, millele võib lisada poole kuni ühe sidruni mahl. See teeb juuksed pehmeks ja läikivaks. Suvekuudel on kõige parem kuivatada juukseid päikese käes.

Kuivade juuste puhul hõõrutakse pealagi ja juukseotsad enne pesemist riitsinus- või takjajuureõliga. Väga kuivade juuste korral tarvitada nisukliisid ja munakollast. 0,25 klaasi vihmavee kohta võetakse 1 munakollane ning hõõrutakse seda nagu shampooni märgadesse juustesse. Pestakse sooja veega maha. Munakollasel on tugevdav ja kasvu kiirendav toime, samuti väldib pinget peanahas. Loputada tuleks jahedama veega ning pärast pesemist peanahka hõõruda oliiviõliga.

Rasvaste juuste korral tuleks külma veega pesemist kindlasti vältida, sest see suurendab ju rasueritust. Pesemiseks sobib soe vesi, kõige parem on jällegi vihma- või lumevesi. Õrnemat nahka pestakse munakollasega. 3 munakollast lahustatakse 0,5 liitris soojas vees ja lastakse läbi marli.

Kui juuksed kaotavad pigmendi, siis muutuvad nad halliks. Seda saab vältida reeglipäraselt munakollasega pestes. Kaks munakollast segada vähese veega ning hõõruda vedelik peanahasse. 10 minuti pärast tuleb juukseid kergelt niisutada ning tekkiva vahuga põhjalikult pesta. Juukseid kolm kuni neli korda loputada ning sooja rätikuga kuivatada, seejärel tekib juustele kaunis läige. Peale sellist protseduuri langevad hallid juuksed välja ning asemele kasvavad uued loomulikku värvi juuksed.

Käed

Käsi pestakse kuuma vee ja seebiga, hoolikalt harjatakse küüsi. Siis loputatakse õhetavad käed külma veega ning kuivatatakse ja rasvatatakse oliiviõliga. Eriti kasulikud on kreemid, mis sisaldavad glütseriini või mett. Küünenahk tuleb tagasi lükata käterätikuga või puidust pulgaga. Kui nahk on sisse kasvanud, siis niisutada rasvase kreemiga.

Küüned peavad olema sellise pikkusega, et nende väline äär ei ulatuks üle sõrmeotsa. Küüsi ei tohi puhastada terava ja metallist esemega, sest see teeb küüne alumise pinna ebatasaseks ja soodustab mustuse kogunemist sinna alla. Rabedaid ja kergesti murduvaid küüsi õlitatakse sisse ükskõik millise taimeõliga, eriti head on oliiviõli ja riitsinusõli. Õli teeb pehmeks küünte nurkades ja servadel oleva sarvestunud naha. Küüsi tugevdab ka sibulamahlaga määrimine. Et küüned läigiksid, tuleb neid hõõruda sidrunimahla või seemisnaha tükiga..

Kui käed on pidevalt niisked, siis aitab sissehõõrumine 5 osa sidrunimahla ja 1 osa alkoholiga. Punetavate käte puhul soovitatakse lihtsalt sidruni tükiga määrida. Lõhede tekkimisel tuleb käsi vannitada sageli järgmiselt: kolm minutit kuumas ja pool minutit külmas vees. Peale seda määrida rasvase kreemiga. Sibula hakkimisest jäänud ebameeldivat lõhna saab eemldada pestes käsi vaheldumisi sooja ja külma veega ning lõpuks jällegi sidruni tükiga hõõrudes.

Millised veidrad ilunipid!

• 1930-ndate kosmeetika raamatutes ei soovitatud pesta juukseid külma veega, kuna see olevat kiilaspäisuse üheks põhjuseks.

• Juukseid pesti kookosseebi pulbriga ning shampooniga, mis sisaldas 50g pulbristatud hennalehti, 100g riisijahu ja 200g peent nisutärklist.

• Kui seepi või shampooni polnud käepärast, võis juuste puhastamiseks kasutada ka piiritust, eetrit või atsetooni.

• Kui pesemiste vahe peal pea muutus rasvaseks, tuli juuksed puuderdada ning läbi kammida, et rasv eemalduks koos puudriga.

• Kohevate ja laineliste juuste „retsept” oli aga järgmine: peale pesu loputati külma ja sooja veega vaheldumisi ning pärast seda hõõruti juustesse munavalgevaht.

• Juuste väljalangemise vastu võideldi musta tee, vee ja viina seguga. Samal eesmärgil määriti juustesse ka sibula mahla.

• Juuste tugevdamiseks kasutati näiteks kalaõli, hispaaniakärbse- ning sipelgatinktuuri.

• Paljud juuste värvimiseks mõeldud segud sisaldasid arseeni.

• Mustaks värviti juukseid munaõliga, härjaküüniserasvaga, väävliga, hennaga ja värskete roheliste pähklikoorte mahlaga.

• Kastanpruuni tooni andsid raua-, kaaliumpermanganaadi-, vismuti- ja vasepreparaadid.

• Blondiks saadi juuksed pleegitades neid vesinikuülihapendiga. Sagedasel värvimisel muutusid juuksed aga kergesti murduvaks. Selle vältimiseks soovitati üle värvida hennaga või loputada äädikaveega.