Tanel Veenre lavastatud etendus KUMU saalis oli sugestiivne ja mõjus. Ellerheina koori lauldud muusikaline taust ja puude vahel kõndivad ajuti metsaneitseid meenutavad modellid tekitasid tunde, nagu vaataks Marani loodusfilmi.

Järvsoo, kelle loomingut iseloomustab stambivaba suhtumine materjali (meenutagem kasvõi tema vineerist kleite), oli seekord leiutanud uudseid lähenemisi eesti triibuseeliku-kangale ja vanaemade heegeldatud pitsidele — vorminud need hoopis korsetiks, lühikeseks vallatuks seelikuks, rahvariidevöödega kirjatud toppideks.

Moekunstnikule teeb muret aga tõsiasi, et mõne aja pärast pole tal tõenäoliselt enam võimalik selliseid materjale saada — “mutikesed”, kes Aldole kangast on kudunud ja pitsi heegeldanud, lähevad ühel päeval manalateele ja enam pole neid, kes sellist käsitööd oskaks.

Moevaatemängu lõppedes aplodeeris publik kunstnikule püsti seistes.

Lavastuse eest vastutas TANEL VEENRE
Soenguid sättis Inetrsalon Wella
Meike maalis KATRIN SANGLA
Hääled kõlasid TIIA ESTER LOITME tütarlastekoorilt Ellerhein
Lavakujuduse ja atmosfääri lõi KATRIN SIPELGAS
Tehnilise teostuse ja valgustuse garanteeris KRISTJAN VOSMANN
Videolahenduse ja animatsioonid genereeris oma ala spetsialist TAAVI WARM
Üritust hoidis koos ja organiseeris KALAMARI PROMOTION, projektijuht JAANIKA TERASMAA