Teine daamidest
tõuseb, võtab kargud, ja suundub basseini poole. Tema graatsiline säär
joonistab õhus kauneid kaari, läbi tema seeliku, parema puusa juurest
allapoole, helendub kontravalgus...
Kaks nooremat tüdrukut on lahti
riietunud, nende modelliproportsioonidega kehad on täies alastuses, nende
tillukeste täiskuudena kumavad rinnad testivad joovastavalt jahedat vett,
nibude jäigaks tõmbudes.
Ma
heidan riided seljast ja liitun nendega. Ujume kolmekesi, kummagi tüdruku
ainus jalg on nagu kalasaba, kahe undiiniga, kõigi aegade kaunima näkiga,
hullan ma türkiisses vees, nende pikad juuksed lainetmas meie ümber, nende
kitsad ning janused puusad kummaltki poolt liibumas minu vastu...
Ruumi siseneb daam, keda ma varem polnud näinud. Ettevaatlikult seab ta
samme oma tikk-kontstel, et põranda märjakspritsitud malahhiit-plaatidel
mitte libastuda. Ma kutsun teda meiega liituma. Naeratades raputab ta pead
ja istub korvtooli basseini ääres. Ma tulen veest välja ja seisan tema ette.
"Võib-olla siiski?" ütlen ma.
Ma hakkan teda lahti riietama: eemaldan tema iluvoimleja-kehalt rinnahoidja,
tema valged, pitsilised püksikesed, paljastades tema tissikesd ning tuksleva
- TUKSLEVA! - häbeduse, ma eemaldan tema vasaku jala proteesi, täpselt
peotäis sääremarja tuksleb minu mänglevate sõrmede vahel nagu tema häbedus
minu silmades.
Ma eemaldan tema parema jala proteesi. Minu ahnete silmade
all paljastub habras reis- osa sellest, lõppedes vagiinataolise vaoga selle
otsal.
Varjan teiste daamide tumedaks tõmbunud pilkude eest oma
jäigastunud suguelundit tüdruku kehaga, võttes ta sülle. Ma ujutan teda
basseinis edasi-tagasi ning ringiratast.
Me teame temaga, kuidas mööduvad
järgmised kolm ööd ühes Moskva hotellis, naabertubade asukad iga tunni-kahe
järel kriiskamiste ning karjete peale üles võpatamas...
Taksost astub välja poodiumi-mannekeeni oleku ning väljanägemisega
tütarlaps. Akna kaudu näen teda kegelt longates restorani sissepääsu poole
suundumas. Ta on saali uksel ja vaatab otsiva pilguga ringi, meie silmad
kohtuvad -
- 1961. aasta paiku, mõni aeg enne minu sündimist, kummardus üks
Oikumeeniumi valvur-inglitest minu kõrva juurde, ja sosistas:
"Mul on sulle häid uudiseid: sinu kaksik-vaim ootab sind,
sinu kaaslane kõigis eenevates ja tulevastes reisides. Teda on lihtne ära
tunda: TAL ON AJALEHT KÄES! Ja veel vihjeid: Ta tuleb Kaug-Idast, ja on vene
verd... Õnn kaasa.".
Muidugi olin ma hämmastunud. Ent otsemaid hakkasin ma ringi vaatama, kus on
see "tüdruk ajalehega". Ma nägin paljusid, ent ükski ei tundunud olevat minu
kaksik-hinge moodi.
Kuskil 1980. aasta paiku kohtasin ühte: venelanna,
pärit Kamtshatkalt (võib-olla oli ka ajaleht, täpselt ei mäleta), - oo,
kuidas ma tahtsin, et ta oleks See Minu Oma- kuid ta ei olnud. Ma eksisin.
Aastad läksid, paljud erinevad naised, ajalehtedega ja ilma, eriti
tähelepanelikuks muutusin ma alati kui aimasin vene päritolu - tehes seeläbi
ühe vea teise järel...
Seal ta nüüd oli. Ma praktiliselt KUULSIN, kuidas ta ütles: "Aah, sina
seal, tüüp, kelle pärast ma sellele planeedile laskusin. Pidasin pikalt aru,
millal ja kuhu oleks õige sündida.
1963 tundus OK- ei, see tüüp on siis
veel alles liiga loll ja roheline kui me kohtume.
1974, ehk?- hm. 22 aasta
pärast kui mul oleks paras hetk, jauraks tema Veneetsias ja oleks hirmus
hõivatud, pealegi veel neetult abielus- vot 1978 on see õige aeg.
Ja sündin
ma kuhugi Kamtshatka kanti, et tal oleks raskem mind otsida. Aga nüüd:" Oi
vaene poiss, lihtne ei saa tal olema, mul juba on üks koletislik plaan
varuks..."
Ta istus lauda. "I come from Khabarovsk", ütles ta, vaevuaimatava vene
aktsendiga, hooletult ajalehe lauale visates..."
Iga viiesajas mees meie planeedil on akromofiil (ühe jala fänn).
Miks?
Miks "viga" on erutav? Müstiline? Kosmiline?
Aga...kui viga on ise kunstlikult/vägivaldselt tekitatud, et saavutada müstilist võimu?
Et manipuleerida enda ja teiste tunnetega, mis ei allu mõistuse kontrollile?
See on peen ja karm maailm, mida on püütud nii ja teistpidi lahti seletada, küll freudismi, new-age astroloogia või uusima seksuaalpatoloogia teaduse abil. Sellegipoolest on see maalim salapäraseks, varjatuks, mõistatuslikuks ja tavamõistusele mõistmatuks jäänud.
Edastame teile ühe kummalise loo, andmata sellele hinnangut.
