Säästev kosmeetika on selline, mis säästab kõike — nii keskkonda kui inimese tervist, sest inimest loodusest eraldada ei ole võimalik, leiab terviseklubi Harmoonikum perenaine Ene Lill. Tema sõnul on inimesed viimastel aastakümnetel õppinud ära abituse, unustanud elementaarsed asjad. “Asjad on tegelikult palju lihtsamad, kui meile näidatakse. Kuid tänapäeva inimestele tuleb meelde tuletada isegi seda, mis on saialill ja kuidas seda kasutati. Õpitud abitus on tähtis likvideerida,” leiab Lill.

Tema sõnul peab mõistagi võtma tõsise haiguse korral rohtu, kuid oluline on, et ravimeid ja muud mitte-looduslikku ei kasutataks liiga palju ega asjatult. Elu on tegelikult väga lihtne, kuid juba koolist peale õpetatakse meid keerulisemalt elama. Lill soovitab aga vahel mõelda asjade taha. “Näiteks kuidas saab šampoon olla pisaravaba? Sest see sisaldab närvimürki, mis halvab närvisüsteemi ja valutundlikkuse. Seep ei käi silma ja see ei peagi tegelikult olema pisaravaba,” leiab ta.

Oluline on õppida elama loodusega kooskõlas

Ene Lille sõnul on oluline õppida taas ära loodusega koos elamise oskus. Selleks ei olegi palju vaja. Ravitsejaks ei pea õppima, piisab elementaarsetest teadmistest. “Kui inimene õpib ära 4-5 ravimtaime, siis sellest piisab. See ongi säästmine, sest taim kasvab ja õitseb ju nagunii ning muutub lõpuks mullaks. Kui teeme temast vahepeal teed, siis maailm sellest halvemaks ei muutu,” räägib Lill.

Seda, kuidas kõikvõimalikud kosmeetikumide keemilised koostisained inimeste tervisele mõjuvad, pole jõutud veel korralikult uurida. Kuid Lille sõnul on teatud asjad ilmselged. Näiteks kui beebi šampooniga üle pesta ja siis veel õliga kokku määrida, pole mõtet hiljem imestada, miks ta nii allergiline on. Ammugi ei tasu lapsi pesta antibakteriaalsete seepidega ega põdeda bakterifoobiat. Laps peabki saama bakteritega kokku puutuda, et ta omandaks tugevama immuunsuse. Lill teab aga rääkida, et Saksamaal on lastele, kelle organism kemikaalidega ära rikutud, välja mõeldud lausa mullapreparaat.

Kemikaalid ei tekita probleeme mitte ainult laste tervisele, vaid terviseklubi perenaise sõnul on tänapäeval hüperaktiivsed ka täiskasvanud ise. “Ellu küll jääme kemikaale sisaldavaid kosmeetikume kasutades, aga millisena? Oleme närvilised ja sügeleme,” ütleb ta. Kuiv ja kestendav või punetav nahk, vistrikud — nendegi põhjuseid ei maksa otsida kaugelt.

Mitut toodet kasutad sina?

Kosmeetikat aktiivselt kasutava naise kehasse imendub Massachusettsi ülikooli teadlaste sõnul aasta jooksul 2,3 kilo erinevaid kemikaale. Keskmine ameeriklanna kasutab päevas seitset erinevat kosmeetikatoodet.

Kosmeetikatööstused mängivad suuresti emotsioonidel ja mugavusel ning inimesed langevad tihtipeale reklaami ohvriks.

Looduslikkuse rõhutamisest on saanud hea müügiargument, kuid looduslikuks reklaamitud kosmeetikatoode ei pruugi seda tegelikult sugugi olla. Kui aga looduslikkust ja naturaalsust rõhutatakse, tekitab see ostjates alateadlikult nende toodete suhtes usalduse. Kuid kuidas saab olla looduslik kosmeetikatoode, mis seisab poeletil valguse ja sooja käes kuid või isegi aastaid?

Parabeenid pole ainsad kahjulikud koostisained

Viimasel ajal armastatakse kosmeetikatooteid reklaamides rõhutada, et need ei sisalda parabeene. Parabeenid on grupp sünteetilisi säilitusaineid, ühed tuntumad kosmeetikumide koostisained. Uuringud näitavad, et need võivad organismis koguneda teatud kudedesse. Kas ja kui ohutud säilitusaineid on, alles uuritakse. Paraku ei tähenda parabeenide tootest puudumine aga, et toode oleks koostiselt kohe looduslik. Kosmeetikumid sisaldavad ka palju teisi sünteetilisi-keemilisi aineid.

Koostis on tootel väikeses kirjas ning tavalisele tarbijale, kes koostisaineid ei tunne, ei ütle see enamasti midagi. Tema loeb karbilt sõnu “puhas”, “looduslik” või “naturaalne” ja ostab toote. Sestap soovitab Harmoonikum perenaine Ene Lill esmalt vaadata, et kosmeetikatoodet ostes oleks selle koostisainete nimekiri võimalikult lühike.

Teisalt soovitab Lill eemale hoida toodetest, mis on loodusidentsed, sest neis ei pruugi tegelikult midagi looduslikku sees olla. Nagu maasikamaitselises limonaadis, mis on tegelikult tehtud maasika lõhna- ja maitseainetega.

Ka soovitab Lill kosmeetikatoodete hindu mitte usaldada. Kui kreemi reklaam ütleb, et see sisaldab siidiproteiine, kuid kreemituub maksab 40 krooni, on Lille sõnul üsna vähe tõenäoline, et see kreem siidiproteiine sisaldab. Kui, siis võib-olla vaid mõnda molekuli. Seega — vaata pakendit, loe koostist, mõtle toote päritolule, kust ja kui kaugelt ja millega see on tulnud, soovitab Lill.

Tegelikult ei vajagi Ene Lille sõnul nahk kuni 40. eluaastani midagi, ammugi mitte iga piirkonna jaoks eraldi. Nahk peaks ise endaga hakkama saama, kogu aeg kreemi kasutada ei ole vaja. Seda muidugi juhul, kui juba pole hakatud kasutama kemikaale sisaldavat kosmeetikatoodet. Viimasel juhul võib olla kindel, et nahk on sellest sõltuvuses. Nii on näiteks parafiinidega, mis ummistavad poorid ega lase nahal hingata ning rikuvad nii naha niiskusregulatsiooni. Kui kasutada nendega kätekreemi, võibki seda kasutama jääda. Mullatööd tehes on selline kätekreem hea, kuid kindlasti mitte iga päev.

Sama lugu on hügieeniliste huulepulkadega. Et mitte jäädagi neid kasutama, tasub nende asemel proovida hoopis mett, kookosrasva või kakaovõid. Pealegi tasub nahale määritavate kosmeetikumide kõrval jälgida seda, kas toitutakse tervislikult ja liigutakse piisavalt. Needki on kauni naha eelduseks.

Kosmeetika olgu võimalikult lihtne ja looduslik

Harmoonikumi perenaine soovitab, et kosmeetikumid võiksid olla võimalikult looduslikud ja loomulikud.

Loodusliku kosmeetika eesmärk on nahka toetada, mitte tekitada sellele stressi juurde. Ärritunud nahk tasubki rahule jätta, et ta saaks taastuda ja õppida ise hakkama saama. Näiteks kiidab Lill piima, millega eemaldas meiki juba Kleopatra. “Kui külmkapis on koor või piim, pole mingit meigieemaldajat vaja. Need võib siis minema visata,” ütleb ta. Kõige mõistlikum on Lille sõnul kasutada kosmeetikumidena toidu- ja külmkapis leiduvaid aineid. “Toiduained on parimad kosmeetikumid. Kui miski süüa ei kõlba, ei tasu seda ka kehale panna,” soovitab Lill.

Piima kõrval on tema sõnul parimad ained kosmeetikumide valmistamiseks Eesti taimede ürditõmmised, jogurt, kohupiim, kaer ja kama. Mõistagi võib kasutada ka veidi peenemat kraami, näiteks mesilasvaha, mett, taimeõlisid, kakaovõid ja eeterlikke õlisid.

Lapsele on parimad aga soe vesi ja õhk. “Lihtsaid asju ei tasu unustada ja kõik asjad, mida kasutati vanasti, on head. Seda, mida kasutasid juba meie vanaemad, võib usaldada,” kinnitab Lill. Ta lisab, et kui vanasti saadi selliste vahenditega hakkama, siis miks nüüd enam ei peaks saama ning soovitab õpitud abituse unustada.