Et aastalõpusöömingud haiglas ei lõppeks...
Tsivilisatsiooni haigus
Gastriiti ja selle tüsistust — haavandtõbe — ei nimetata asjata tsivilisatsiooni haiguseks. Ebatervislikud eluviisid, jooksu pealt söömine ja pidevad stressid rikuvad järk-järgult meie seedetrakti.
Kui sul on kõrvetised ja raskustunne kõhus, siis ei ole see gastriidi tunnus. Enamikel juhtudest annavad nii endast märku seedetrakti motoorikahäired. Kui aga lisanduvad valu, palavik, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, tuleb minna arsti juurde.
Režiim ja veel kord režiim
Inimese organism vajab korrastatust. Talle tuleb kasuks, kui me sööme regulaarselt ja ühel ajal, tegeleme spordiga, puhkame ja magame.
Toidu liikumist mööda seedetrakti reguleerib keeruline signaalide kett, mis „kurseerib“ seedetrakti ja peaaju vahel. Seedetrakti motoorika häirete põhjusi tuleb otsida selle regulatsiooni „riketest“. Eriti negatiivset mõju avaldab siin tugev õhtusöök. Toit jääb pikaks ajaks makku seedima, seejuures kogu päeva „laiselnud“ fermentsüsteemid koormatakse üle. Sellise ülekoormuse tulemuseks on spasmid.
Seedetrakti motoorika põhineb refleksidel. Kõik vist mäletavad juba kooliajal õpitud „Pavlovi koera“. See teooria pole üldsegi mitte vananenud.
Veel üks põhjus seedetrakti häireteks on krooniline stress. Lisaks alandab stress veel soolestiku kohalikku immuunsust.
Seedetrakti motoorikahäired saavad sageli kõrvetiste põhjustajateks. Aga ka selliste haiguste põhjusteks, nagu funktsionaalne düspepsia (üle 4 nädala kestvad kõhuvaevused, mille põhjuseks ei ole ükski konkreetne haigus) ja ärritatud soole sündroom.
Jälle need kõrvetised…
Kõrvetiste põhjuseks ei ole maomahla kõrgenenud happesus, vaid seedetrakti motoorika regulatsioonihäired.
Kõrvetised tekivad siis, kui osa mao sisust valgub tagasi söögitorru. Normaalselt takistab mao ja söögitoru vahel asetsev sulgurlihas vastupidist voolu, avanedes neelamise ajal. Kõrvetised tekivad siis, kui sulgurlihase klapp ei sulgu hästi või avaneb maopoolse surve tõttu. Nii on tuntud „paksude kõrvetised“. Põhjus seisneb selles, et rasvumise all kannatav inimene, soovides varjata oma füüsilist ebatäiuslikkust, veab rihma tugevasti kinni või tõmbab muul moel kõhu kokku.
Suur kogus toitu, lisaks veel rasvast, tekitavad samuti kõrvetisi, kuna surve klapile tõuseb, sest toit jääb kauemaks makku selleks, et seediks paremini.
Gastriidi puhul pole alati valusid
Pikka aega arvati, et gastriidi peamine põhjus on toitumisrežiimi rikkumine, teravamaitselise ja rasvase toidu tarvitamine, samuti alkoholiga liialdamine ja stress. Ent helicobacter pylori avastamine on arvamust kardinaalselt muutnud. Just see mikroorganism on 85% -l juhtudest kroonilise gastriidi ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõve põhjustajaks.
Arstide ühine arvamus on, et kui inimene on sellesse nakatunud, siis on tal ilmselt gastriit. Enamusel inimestest kulgeb see kerge vormina, puutudes kokku vaid mao limaskesta ülemiste kihtidega. Limaskestas puuduvad aga valuretseptorid. Seega ei anna gastriit endast teada.
Umbes ühel inimesel 10-st areneb „tõeline„ gastriit või haavandtõbi.
Sel juhul tekib valu, kuna haavand puudutab mao lihaskude ning seal on juba olemas valuretseptorid.
Äge vorm
Seedetrakti elundite ägeda põletiku kõige sagedasem põhjus on bakteriaalne või viiruslik infektsioon. Põhjustajaks võivad olla riknenud toiduained või reostunud vesi, lohakalt pestud puu- ja köögiviljad. Infektsioosse ägeda gastriidi ja peensoolepõletiku põhilised sümptomid on terav valu, iiveldus ja oksendamine ning kõhulahtisus. Kui kõhulahtisusega kaasneb ka palavik, tuleb kiiresti arsti poole pöörduda.
On veel üks üpris sage gastriidi põhjus. See on liialt terava või lihtsalt harjumatu toidu söömine. Ka suurtes kogustes alkoholi joomine võib olla gastriidi põhjuseks.
Ravi nõuab aega
Kui äge gastriit või peensoolepõletik jäävad lõpuni välja ravimata (ravikuur kestab tavaliselt 21 päeva), muutuvad need krooniliseks ning vaevused hakkavad ennast meelde tuletama perioodiliste ägenemistega elu lõpuni. Täieliku tervenemise garanteerivad range ajakava, dieet ja regulaarne ravimite tarvitamine.
Mõõdukus, regulaarsus, naturaalsus
Seedetrakti häirete peamiseks põhjuseks on vale toitumine. Ent tervislik dieet ei tähenda kaugeltki mitte piiranguid. Toit peab olema tasakaalustatud, samas pole üldse vajalik lugeda kaloreid ega arvutada süsivesikute ja valkude suhet.
Õige tervisliku toidu printsiibiks on valida toiduks lihtsaid naturaalseid toiduaineid ning saada rahuldust ilma maitselisanditeta toidu loomulikust maitsest. Teravaid vürtse ja lisandeid olgu aga minimaalselt. Muide, maitseretseptorite kunstlik stimuleerimine soola ja vürtsidega soodustab ülesöömist.
Õigest toitumisest peab eristama ravidieete, milliseid kirjutatakse välja konkreetsete haiguste puhul. Selliste dieetide peamine ülesanne on vähendada koormust kahjustatud elunditele. Ning need määrab üksnes arst.
Allikas: Domašni Otšag, detsember, 2012
