“Ma olen alati olnud rändajahingega ja reisihimuline. 2011. aastal lendasin teise maailma otsa oma uudishimu rahuldama — tahtsin näha, millega seal tegeletakse. Alguses olin kahevahel — minna Ameerikasse või siis Austraaliasse. Otsustasin paljude eestlaste vooluga kaasa minna ja nüüd ma siin olengi,” meenutab Merike. “Eestit ja kodu panevad igatsema pisiasjad, mida maakera teisel poolel ei ole. Kuid igatsust aitavad leevendada kohalik Eesti maja ja seal kohtumisi korraldavad inimesed, kellega on tore koos aega veeta ja lihtne üksteist mõista. Kodumaale väga tihti peale seiklema suundumist sattunud ei ole, sest kui juba nii kaugele minna, siis otsustasin kohalikku ümbrust lähemalt uurida. Kuid 2014. aasta laulu- ja tantsupidu tõi paljud eestlased kodumaale suursündmust vaatama ja ka mul õnnestus ka tantsupeol osaleda — tantsin Sydneys Eesti rahvatantsurühmas,” kirjeldab Merike.

Kohapealne elu ja jõulud

Sydney elu erineb Eesti elust suuresti seetõttu, et tegemist on suurlinnaga, kus on alati palju rahvast ja midagi toimumas. Suur erinevus on ka kliima — Sydneys on talve kolm kuud ja seevastu suve lausa üheksa. Kodumaal toimuvaga hoiab Merike end kursis ema ja sõprade kaudu saadud uudiste ja kommentaaride abil. Sydneys elab tegelikult tuhandeid eestlasi — nii neid, kes on sinna põgenenud II maailmasõja järgselt, kui ka neid, kes seal sündinud või viimasel aastakümnel migreerunud. Sydneys on väga tugev eestlaste kogukond ja kokkusaamisvõimalusi on palju — igal neljapäeval toimub kohalikus Eesti majas E-klubi. Seega üsna palju saab ka eesti keeles rääkida ja eestlastega suhelda.

Austraallaste jõulutraditsioonid erinevad eestlaste omadest väga palju. “Kuna siin on jõulude ajal suvi, siis jõuluvana tuleb surfilaua ja plätudega mitte saaniga mööda lund. Pika jõululaua traditsiooni ei ole — pigem saadakse kokku, süüakse erinevaid mereande ning tehakse grilli,” räägib Merike. “Kuna Sydney on üks esimestest suurlinnadest, kus uus aastanumber algab, siis tuleb siia aastavahetuseks väga palju inimesi ülimalt suurejoonelist ilutulestikku vaatama,” paljastab ta ka natuke vana-aastaõhtu traditsioone.

“Toredad ja üllatavad on olnud juhuslikud kohtumised eestlastega erinevates Austraalia paikades — näiteks sattus juhulikult üks ülikoolikaaslane mitmekümne erineva paadi valikust just minu paadi peale ja tundis mu ära. Samuti on E-klubiõhtutel juhuslikult läbi käinud kunagisi lapsepõlvesõpru, kellega taaskohtumine maailma teises otsas on äärmiselt lahe,” räägib naine särasilmselt.

Millised on Merikese kolm kõige suuremat jõulusoovi?

“Soovin, et mu pere ning kõik sõbrad ja tuttavad saaksid kenasti jõulupühi tähistada ja võib-olla isegi lume sees hullata. Peale selle sooviksin, et Sydneys Eesti majas äsja avatud Nordic Deli poel hakkaks hästi minema ning eestipärane toit saaks ka kohalikele tuntuks. Ehk toob uus aasta jalad taas kodumaale, et kõiki taas näha saaksin!” soovib Merike.