Vahuveini maagia — väike abiline terminites orienteerumiseks

Jälle on aasta läbi saamas, oleme jõudnud detsembrikuusse, mil avatakse vahuveinipudeleid, saadetakse ära vana aastat ning võetakse vastu uut. Ja seda on tehtud juba sadu aastaid koos veiniga, milles on mullid. Millised on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Ungari ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahuveinid?

Kuulsale benediktiini munk Dom Perignon’ile on omistatud sõnad: “Tulge ruttu siia ja vaadake, ma joon taevatähti!” Ja kuigi Dom Perignon pigem võitles selle vastu, et mulle veini sisse ei tekiks, sai siiski maailma kõige kuulsama vahuveini valmistamise piirkonnaks paik Prantsusmaal, kus kuulus munk tegutses ja veini valmistas — Champagne.

Kuigi šampanjadest võiks rääkida ja kirjutada lõpmatult palju, on selle artikli mõte teie tähelepanu juhtida mujale. Nimelt eksisteerib šampanja kõrval palju teisi häid mulliveine, mida tasub kindlasti lähemalt uurida ja järele proovida. 

Prantsusmaa — kus kõik alguse sai

Prantsusmaal tehakse lisaks vahuveinide kuningale šampanjale cremant’i mis on igati väärikas ja kõrge kvaliteediga vahuvein. Cremant’i valmistatakse samal traditsioonilisel meetodil nagu šampanjat — veini teine kääritus toimub pudelis, mille kaudu tekivad veini sisse need imelised mullid ja mille kaudu vein omandab erilise iseloomu. Sõna cremant pudelisildil võib kasutada ainult šampanjameetodil ja ainult Prantsusmaal ning ainsa erandina ka Luxemburgis rangete apellatsioonireeglite järgi lubatud piirkonnas kasvatatud ja korjatud viinamarjadest. Seega, kui lähed poodi ja ei tea cremant’idest muud kui vaid seda, et tegemist on vahuveiniga, siis võid julgelt osta pudeli, millel on sildil sõna cremant, ja on kindel, et saad kvaliteetse vahuveini. Üldiselt on cremant ka soodsam hinnaga kui šampanja. Seega tasub proovida!

Tänapäeval valmistatakse pea kõikides veinimaades tavalise “vaikse” veini kõrval ka vahuveini ja neid kõiki käsitleda siinses väikeses kirjatükis ei jõua. Küll aga proovime juhtida tähelepanu osale neist, mis on saadaval meiegi kaubandusvõrgus ning püsime nende juures, mis on valmistatud traditsioonilisel ehk šampanjameetodil ja mis on kõrgekvaliteedilised vahuveinid. Tuleb tunnistada, et iga aastaga on siinne valik läinud laiemaks ja kirevamaks ning on hea teada mõningaid märksõnu selles virvarris orienteerumiseks.

Itaalia — satiinine Franciacorta

Šampanja ja cremant’i kõrvale on tekkinud Prantsusmaa lõunanaabri juures Itaalias valmistatud franciacorta. See sai alguse eelmise sajandi 60-ndatel, kui söakad itaallased, olles vaimustunud šampanjast, soovisid ka omal maal seda valmistada. 

Juhtuski nii, et Lombardias, mis küll tol ajal oli tuntud rohkem oma tehaste ja vabrikute poolest, saigi piirkonnaks, kuhu investeeriti. Seal hakati valmistama franciacortat ja seda muidugi vaid šampanjameetodil ning peamiselt samadest viinamarjadest mis Prantsusmaal: Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Blanc. Juhul kui prantslased teevad vahuveini ainult valgetest viinamarjadest, siis pudelisildilt leiab sõnad Blanc de Blancs ehk valge valgest, siis franciacorta puhul tähistatakse seda sõnaga Satin. Need on märksõnad, mille järgi poes, restoranis või vinoteegis veini ära tunda.

Hispaania — lihtsam ja igapäevasem Cava

Järgmiseks siirdume Prantsusmaa teise lõunanaabri juurde. Hispaania põhjaosas ehk peamiselt Kataloonias valmistatakse šampanjameetodil nende kuulsat vahuveini, mille nimi on Cava. Cava puhul kehtib sama reegel, et seda nime võib kasutada ainult traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide pudelisiltidel. Tõsi, hispaanlased valmistavad oma vahuveini teistest viinamarjadest: Macabeu, Parellada, Xiarello, Subirat, aga ka meile juba tuttavad Pinot Noir ja Chardonnay. 

Cava tähendab keldrit ja meie kontekstis veinikeldrit, kus vein laagerdub ja omandab pärmisettel iseäralikku karakteri. Cavade puhul märgitaksegi pudelisiltidel nende küpsemisaeg sõnadega: Cava — vein on laagerdunud vähemalt 9 kuud, Cava Reserva 15 kuud ja Cava Grand Reserva vähemalt 30 kuud. Ja kuna hispaanlased ei ole nii peenetundelised kui nende naabrid prantslased, siis cava ongi pigem igapäevaseks nautimiseks mõeldud vahuvein… Cava on vahuvein, milles sügavaid iseloomuomadusi ei maksa otsida. Kogemuste põhjal võib öelda, et alates reserva tasemest hakkab cava tõeline karakter ennast vaikselt ilmutama ja tõeliselt nauditav cava on grand reserva tasemel.

Lõuna-Aafrika Vabariik — puuviljane mekk

Enne kui liigume lõunast üles põhja poole, et vaadata, mis sealsetes piirkondades tehakse, käime korraks ära veel Aafrika lõunatipus ehk Lõuna-Aafrika Vabariigis. Seal valmistatakse šampanjameetodil ehk Methode Cap Classique (MCC) vahuveini seal kasvatatud viinamarjadest Sauvignon Blanc, Chenin Blanc, aga viimasel ajal rohkem ka Pinot Noir ja Chardonnay ning nende enda aretatud punasest viinamarjast Pinotage. Kuna sealne kasvatuspiirkond on väga soe, siis ka veinid on oma iseloomult rohkem puuviljased. Pudelisiltidelt tuleb ikka otsida viidet Methode Cap Classique või MCC.

Saksamaa — Deutscher Sekt

Nüüd aga liigume otsejoones põhja poole ja peatume Saksamaal, kus valmistatakse vahuveini, mille nimeks on Sekt. Tõsi, mitte iga sekt ei ole valmistatud šampanjameetodil, vaid lõviosa hoopis Charmat-meetodil, mis tähendab, et mullid veini saadakse suurtes terasmahutites. Seega tuleb Sekti ostmisel pudelisilti lähemalt uurida, et tegemist oleks ikka Premium Sekt vahuveiniga. Nii püsime traditsioonilise meetodi tasemel ja naudime kõige kõrgema kvaliteediga vahuveini. Seega peaks pudelisiltidelt leidma sõnu nagu Deutscher Sekt, Sekt b.A või Winzersekt ja otsima märksõnu methode classique või methode traditionelle. Peamised viinamarjasordid, millest sekti tehakse: Riesling, Pinot Blanc, Pinot Gris ja Pinot Noir. Sakslaste kvalifikatsioonid ongi tavainimesele natuke keerulised aru saada, aga mõned märksõnad aitavad siingi õiget teeotsa kätte leida.

Ungari — tuntud Törley

Ja viimaseks vaatleme Ungarit, kust tuleb meile vein nimega Törley, mis on statistika järgi läbi aastate enim müüdud vahuvein iseseisvas Eestis. Ungaris kasutatakse vahuveini nimena sõna Pezsgö ja selle tuntuimaks esindajaks ongi Törley. Ka Törleyga on nii, et mitte kõik ei ole tehtud traditsioonilisel meetodil, vaid palju kasutatakse Charmat-meetodit ja seetõttu tuleb Törleyt ostes pudelisilti lähemalt uurida, kui on soov ikka seda kõige kõrgema kvaliteediga veini saada. Muidugi on üheks indikaatoriks ka hind, sest traditsioonilise meetodi vahuveinid on kõige kallimad, aga sildilt tuleks kindlasti otsida methode classique tähistust. Törleyt valmistatakse paljudest kohalikest erinevatest viinamarjadest, mis on päris keeruliste nimedega, näiteks Harslevelü, ja mis eriti hästi meelde ei jää. Meile tuttavatest viinamarjadest kasutatakse veel viinamarjasorte Pinot Noir ja Chardonnay.

Ja lõpetuseks üks viide meie ajalukku. Nõukogude ajal oli siinmail laialt levinud mullijook nimega Sovetskoye Shampanskoye, sest nõukogude rahva suur juht ja õpetaja Stalin arvas, et ka nõukogude inimene võiks aastavahetusel vahuveini juua ja seetõttu käskis sellenimelist jooki teha. Ja kuigi sellele anti šampanjaga sarnane nimi, ei olnud ega ole ka praegu tegemist šampanjameetodil valmistatud vahuveiniga. Seda väikest asjaolu tasub meeles pidada ja seda mitte šampanjaks või šampuseks nimetada.

Kuigi on veel palju teisigi veiniriike, kus vahuveini tehakse, piirdun praegu nende ülalnimetatutega ja tõstan pokaali traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveiniga teie kõikide terviseks, sest need taevatähed, mida munk Dom Perignon mitusada aastat tagasi veini sees nägi, erutavad ja köidavad siiani meie meeli ning tundeid!

Mõnusat ja nauditavat pühadeaega kõigile!