Vaatluse alla võetakse eelkõige sea- ja veisehakklihad. Kana- ja kalkunihakklihadega on asi enamjaolt selge. Rasvaprotsent on madal-mõõdukas ja nendega probleeme ei teki.

Madalama rasvasisaldusega hakklihad

Kõige madalama rasvasisaldusega on üldjuhul just delikatesshakklihad. Nende rasvaprotsent jääb kuskile 6-7% kanti ja poelettidelt leiad nii sea- kui ka veiseliha variante. Kuigi delikatessversioonid hakklihadest on “tavahakklihadest” kallimad, tuleks eelistada neid.

Miks, sa küsid?

Lisaks kaloraažile on oluline ka toitainete, valkude, rasvade ja süsivesikute suhe. Kui me võtame hakkliha, kus rasvu väga palju ei ole (6-7%), siis saame toiduainete kogustega kenasti mängida nii, et valkudest puudus ei tuleks.

Kui aga hakkliha rasvaprotsent on väga kõrge (üle 20%), siis saavad kiirelt täis nii toidu mõistlik kaloraaž kui ka rasvade kogus.

Aga see delikatesshakkliha on ju nii kallis? On tõesti kallis, aga jagame teiega väikest nippi.

Tee ise hakkliha!

Väga lihtne ja märgatavalt raha kokkuhoidev lahendus. 6-7% hakkliha saad teha edukalt nii sea- kui ka veiseliha välisfileest. Ühesõnaga sobivad kõik lihad, mille enda rasvaprotsent jääb sinna 6-7% kanti.

Kui sa ei soovi endale koju hakklihamasinat soetada, saad näiteks turul paluda endale sobiv lihatükk hakklihamasinast läbi lasta.

Rääkides hinnaklassist…

“Tavahakklihad” tunduvad küll odavamad, ent tegelikult ei ole. Toiduainetööstus lisab sinna ohtralt lisarasva, mis suurendab küll mahtu, alandab hinda, ent kahandab kvaliteeti. Hinna-kvaliteedi suhet võrreldes ei ole need hakklihad kindlasti palju soodsamad.

Ilmselt oled tähele pannud, et praadimisel eraldub ka sealt päris palju rasva, mis on märk sellest, et ilmselt on ka sinna omajagu “ballasti” peitu pandud.