Ebavõrdses jalgpallis ei vilistatud ühele poolele kordagi vigu, kaarte anti ainult teisele poolele. Kui mäng hakkas viltu kiskuma, läks mängija võitjate poolele üle.

Arengukoostöö poliitikaekspert Anna Karolin: “Nõnda vilistatud mängust saaks jalgpallimaailmas rahvusvaheline skandaal, sarnased reeglid on aga paljude vaeste riikide inimeste igapäev. Rahvusvahelised kokkulepped on liiga nõrgad ja ei suuda reguleerida iseenesest mõistetavaid asju, nagu lapstööjõu keeld, maavarade ära kasutamine või maksude maksmine vaesemates riikides,” selgitas Karolin.

“Arenguabi ja kokkulepete abil on üleilmseid probleeme oluliselt leevendatud, näiteks lapstööjõu kasutamist on viimase 15 aasta jooksul suudetud 65 miljoni lapse võrra vähendada, kuid 168 miljonit last teeb veel koolis käimise asemel neid kahjustavat tööd. 25 aastaga on laste suremus ja äärmuslik vaesus maailmas ligi poole võrra vähenenud. Need numbrid on julgustavad, ent vajame edaspidi suuremaid ja avalikes huvides tehtud samme”.

Võiks arvata, et nii suures mängus ei sõltu kodanike arvamusest just palju. Tegelikult saab ka tavainimene muutustele kaasa aidata. Mida rohkem valijad maailma probleemide vastu huvi tunnevad, seda enam on poliitikutel julgust muuta rahvusvahelisi reegleid, et need oleksid tavainimese, mitte suurfirmade huvides. Sama kehtib suurfirmade kohta — töötajate palkade ja töötingimuste vastu on korporatsioonid hakanud huvi tundma alles pärastseda, kui tarbijad häält tõstsid.

Aasta 2015 oli Euroopas arengukoostöö aasta. Sel aastal rääkisime, kuidas oleme arengumaadega seotud, arengukoostööst ning võimalustest parandada elu terves ilmas.

Jaga
Kommentaarid