Iidsed kreeklased ja roomlased – tõelised vanniarmastajad

Ajaloo erinevatesse perioodidesse pilku heites võime veenduda, et puhtusearmastus on ajast aega olnud üsna erinev. Näiteks hoolitsesid vana tsivilisatsiooni inimesed igapäevase kehapuhtuse eest äärmiselt hoolikalt, samas kui keskkajal ei peetud puhtusest väga lugu. Muistsed egiptlased armastasid väga vanniskäimist ning erinevaid nahka kosutavaid kosmeetikatooteid. Arvatakse, et seep leiutati samuti egiptlaste poolt juba II aastatuhandel enne Kristust. Egiptlased kasutasid erinevaid soolasid, taimseid õlisid ja loomseid rasvu, et erinevate bakterite vastu võidelga ning keha hügieeni säilitada. Egiptlastel olid ka spetsiaalsed veepaagid, mida peetakse moodsa duši eelkäijateks ning on ka tõendeid, et neil oli moodus, kuidas pesuvett eelnevalt soojendada. End pesti enne igat tähtsat söögikorda. Ning kuna egiptlased kõndisid palju paljajalu, siis tuli neil tihti ka jalgu pesta. Seetõttu võib muistseid egiptlasi pidada hügieeni armastavaks rahvaks.

Roomlased ja kreeklased võtsid omakorda kasutusele avaliku sauna ja vanni kasutamise. Siinkohal tuleks mainida, et saunad ei olnud kaugeltki vaid ihu eest hoolitsemiseks. Pigem käidi saunas kui rahvakogunemistel, kus sai omavahel vestelda, kohtuda ja lausa pidu pidada. Paljud tol ajal ehitatud saunad mahutasid kuni 6000 pesijat. Jõukamad Kreeka ja Rooma naised kasutasid enda eest hoolitsemisel ka mitmeid erinevaid õlisid ning suisa depilatsioonikreeme. Ning kuna Kreeklased ja Roomlased alustasid pesemisrituaale üsna samal ajal, siis ei erinenud suuresti ka nende pesemisharjumused. Arvatakse, et roomaseld olid esimesed, kes hakkasid vett erinevate haiguste vastu kasutama ning sauna ravivatesse omadustesse uskuma.

Kuigi Kreekas usuti, et keha vee sisse kastmisel kaovad tööväsimus ja halvad mõtted ning vana tsivilisatsioon võttis omaks juba paljud hügieeniharjumused, siis keskajal astuti taas suur samm tagasi. Arvatakse, et inimesed loobusid pesemisest radikaalse kristluse tõttu, kuna võeti omaks askeetlik maailmavaade, mille sõnul tuli minimaalselt tähelepanu pöörata nii naudingutele kui ka välimusele, sealjuures ka regulaarsele hügieenile. 19. sajandil olid vannid küll siin-seal kasutusel, kuid on vastakaid arvamusi, et tol ajal need tihti üldse kasutust ei leidnud. Siiski teadsid paljud, et oluline on pesta käsi, kuna see on tähtis meie heale tervisele. Valitsejatel oli aga näiteks komme pesta end enne suuri pühasid – kaks või kolm korda aastas. Samas, kui viikingid ujusid korra või kaks päevas, kuna nad olid võõrastel maadel näinud inimesi seda tegevat.

Rangemad hügieeninõuded rakendusid pärast renessanssi – inimesed hakkasid end sagedamini pesema, vannide kasutamine muutus taas üha populaarsemaks ning pärast Victoria ajastut leidus vann pea igas tipp-klassi majapidamises. Vannitubadest said eraldi ruumid, mis muutusid olemuselt üha keerukamaks.

Maailma kõige kallimad vannid

Tänasel päeval on vannitoad luksuslikud – plaadid, valamud, peeglid, vann ja dušinurk on detailselt omavahel sobitatud, luues nii kauni interjööri. Disainerid lausa armastavad vannitubade kujundamist ning uudishimu mõttes heidame nüüd pilgu maailma kõige hinnalisematele disainer-vannidele. Disainer Joseph Licciardi on loonud klaasist läbipaistva vanni, mis on kohandatud inimese mistahes kehaasenditele. Vanni väärtuseks on umbes 34 000 USA dollarit. Lori Garneri loodud Swarowski kristallidega vannid on kõigile luksuse ja sära armastajatele, makstes suisa 39 000 USA dollarit. Kõigile neile, kes hindavad kivielemente, sobiks Luca Bojolo luksuslik vann, mis valmistatud puhtast kristallist ning selle hinnanguline väärtus küündib ligi 800 000 USA dollarini – suurepärane valik tõeliselt luksuslikuks vanniskäiguks.

Vann – tõeliselt hea moodus lõõgastumiseks

Elame ajal, mil aeg on kõige olulisem ja suurem väärtus. Inimeste eluviis on seotud pideva kiirustamisega. Võibolla on see põhjuseks, miks hetkel turul leiduvates korterites on vannitubades enamasti dušid. Duši all käimine on kiire ja efektiivne pesemise viis, samas kui vanniskäik nõuab meilt vähemalt 30minutilist lõõgastust. Kuid Eestis tegutsev Kaup24 e-pood väidab, et sellest olenemata on viimastel aegadel vannide müük taas tõusuteel. Inimesed on mõnusad vannid eneste jaoks taasavastanud, nautides vanniskäiku nüüd küünlavalgel, tekitades nii rahustava spaa-elamuse. Võib julgelt öelda, et vanniskäimine on üks tõhusaim meditatiivne tegevus.

Jaga
Kommentaarid