Kui inimesed oskaksid haigusi ennetada, oleks vähem haigeid.

Edukaks ennetuseks peab inimese ja arsti vahel liikuma informatsioon, mis selgitaks haiguste tegelikku olemust ja tekkepõhjust. Praegune süsteem seda ei soodusta ja paljude tõbede kohta tavatsetakse öelda, et nende tekkepõhjust ei teata.

Põletikuliste (limaskestade) haiguste põhjuseks peetakse rutiinselt baktereid, mistõttu määratakse ka ravi antibiootikumidega. Tegelikult on umbes sajal triljonil bakteril kehas hoopis teised ülesanded ja nende tapmine on arutu tegevus. Keha keskkond (kudede pH) määrab, kas tekib haigus või mitte, aga keskkonnamuutustel on palju põhjusi.

Ka teie enda elus on tulnud ette, et töö on puhkusest olulisem? Mida see teile õpetas?

Jah, umbes 30 aastat tagasi läks mul töö ja puhkuse vahekord paigast ning tekkisid tõsised südame rütmihäired, vererõhk kõikus, hingeldasin, olin väsinud. Jõud kadus ja raske oli end motiveerida. Andsin ka vereanalüüsid – kõik oli korras ja laiutati käsi. Ilmselt tuttav tunne paljudele. Tundub, et inimene peabki kord mustas augus ära käima, et hakata elus õigeid otsuseid tegema.

Nüüd, 36 aastat hiljem tunnen end hästi, energiliselt ja usun, et mul jätkub oidu seda olukorda kontrolli all hoida. Kui inimesed hakkavad aru saama sellest, kui lihtne on terve olla, muutub meie elu tohutult.

Me ei saa anda oma tervist kellegi teise kätte, uskudes et arst ravimite või noaga tervendab meid. Praegu on paljud seda teinud.