1. Kui sa räägid kellelegi oma eesmärkidest, siis täidad need väiksema tõenäosusega, kuna kaotad motivatsiooni

Katsed alates aastast 1933 on näidanud, et kui keegi räägib oma sõpradele või lähedastele oma eesmärkidest, siis kaotavad nad ka motivatsiooni seda täita. Miks? Tuleb välja, et ka oma unistustest rääkimine on piisavalt rahuldustpakkuv ning soov edasi pürgida lihtsalt muutub väiksemaks.

2. Enamikel meie hulgast on oma lemmiklaul, mida nad seostavad mingi sündmusega oma elus

Muusikal on emotsioonide üle suur mõju. Samuti seostavad inimesed neid sündmustega minevikust. Oled sa kunagi mõelnud, miks sulle ehk see mõni laul nii väga meeldib? Nüüd on selleks aeg!

3. Muusika mõjutab seda, kuidas sa maailma tajud

Kas kuulad tänaval jalutades rõõmsat muusikat või kurbi armastuslaule? Keera need rõõmsad ikka kõvemaks, nii näed ka maailma paremas valguses.

4. Uuringud on näidanud, et teiste peale raha kulutamine teeb rõõmsamaks, kui endale asjade ostmine

Järgmine kord, kui tunned, et pead endale midagi lubama, kuna tuju on halb, siis osta kingitus hoopiski oma kallimale või emale. Harvardi teadlased on veendunud, et see teeb tuju palju paremaks, kui enda peale kulutamine.

5. Kuluta raha elamustele, mitte asjadele — nii oled õnnelikum!

Õnn on muutunud ääretult populaarseks uurimisalaks teadlaste hulgas. Nüüd on nad leidnud ka seda, et kulutad raha elamustele suvaliste asjade asemel, muutud kindlasti palju õnnelikumaks. Osta endale uue auto asemel hoopiski reisituusik ja mine vaata maailma!

6. Keskmine tänapäeva keskkooliõpilane on sama suurte ärevushäiretega kui psühhiaatriapatsient 1950ndatel

Umbes 49 protsenti inimestest kannatab või on kannatanud praegusel ajal ärevushäirete all. Kas pole mitte hirmutav tõsiasi? Põhjus arvatakse olevat selles, et inimesed vahetavad tihemini töö- ja elukohti ning elavad üksinda.

7. Palvetamine aitab vähendada psühholoogilisi kannatusi

Uuringud on näidanud, et paljudele inimestele mõjub ühistest palvetustest osavõtmine rahustavalt. Mediteeri ja tervita päikest koos lähedastega, nii olete kõik vähem stressis.

8. Rahaga saab õnne osta? Võib-olla küll. Siiski pärast seda, kui teenid üle 67 tuhande euro aastas, ei mängi raha enam su õnnelikkuses rolli

Õnne saab tunda kaht moodi — üks on see, mida me tunneme igapäevaselt, kui saame hästi hakkama ja ei pea pisiasjade pärast muretsema. Teine aga käsitleb elu kui tervikut. Kui inimene teenib aastas üle 67 tuhande euro, siis muutub raha tema jaoks juba üsna “suvaliseks asjaks”, sest igapäevaselt ta enam enda heaolu pärast muretsema ei pea.

9. Ümbritse end õnnelike inimestega ja oled ise ka õnnelikum

Kõik on ilmselt olnud olukorras, kus kellegi nakatav naer lihtsalt paneb niivõrd kõvasti naerma, et lausa piinlik hakkab. Naer ja stress on nakatavad — vali oma sõpru!

10. Kõige suurem stressitase on inimestel vanuses 18-33

… ja see tase tõuseb iga aastalt aina enam!

11. Kui valetad endale, et magasid hästi (kuigi tegelikult vähkresid terve öö), siis parandab see ikkagi su töövõimet

Paar tundi jäi unest puudu? Ära muretse, kõik on su peas kinni! Vähemalt kuni järgmise uinakuni võid endale seda sisendada ja tunned end hoobilt paremini.

12. Tarkadel inimestel on madalam enesehinnang ja nad ei väärtusta end nii palju kui rumalad

Eks me kõik ole kuulnud, kuidas mõni mitte just kõige teravam pliiats enda “tarkuse” kohta suure suuga kaagutab. Tark inimene on aga vait.

13. Kui sa meenutad mõnd hetke minevikust, siis tegelikult tuletad sa endale meelde seda hetke, millal sa seda mälestust viimati meenutasid

Keeruline, aga nii see on. Aju töötab keerulisi teid pidi, seega muutuvad ka mälestused iga kord natuke, kui me neid endale meelde tuletame.

14. Otsused muutuvad ratsionaalsemaks, kui me neid mõnes võõrkeeles mõtleme

Chicago ülikooli teadlased soovitavad mõelda võõrkeeles, sest just nii jõuad kergemini ja kiiremini õigele otsusele.

Allikas: The Idealist