Adeele on tulnud just bussi pealt. Viljandi-Tallinna sõit on iganädalane, aga ka buss sümboliseerib tema jaoks midagi rohkemat kui lihtsalt transpordivahendit. See on teadlik valik, mis tema elu kergemaks ei tee, kuid mille üle ta on äärmiselt uhke. Laupäeva õhtul, kui teised puhkavad, läheb ta varakult magama teadmisega, et äratus on juba kuue ajal. Varsti pärast seda istub ta Taisto bussis ning loksub Tallinna poole, et jõuda võtetele, mis kestavad intensiivselt esmaspäeva õhtuni. Kuigi kell on parajalt nii vähe, et võiks vabalt terve tee magada, siis seda ta bussis teha ei suuda. Tavaliselt loeb ta oma stsenaariume läbi ja valmistub vaimselt võteteks.

Küsimuse “Aga miks sa autoga ei sõida?” peale löövad Adeele silmad täiesti põlema. See on küsimus, millele tal on vastus juba mõnda aega olemas. “Mul ei ole autot, meie peres pole kunagi kellelgi autot olnud, sest olen Tõrvast pärit ja seal sai poole tunniga ühest linna otsast teise jalutada. Mul on autojuhiluba, aga ma proovin auto ostmist nii kaua edasi lükata kui vähegi võimalik. Ainuüksi mõte sellest, et mul seisab kuskil mingi auto, ärritab mind. Ma kujutan naiivselt ette, et kui mul oleks auto, sõidaksin ainult siis kui vaja, näiteks Tartusse etendusi tegema ja “Kättemaksukontori” võtetele. Ka mu sõbrad on nõnda mõelnud, aga kui auto käes, käib ainult üks vurr-vurr-vurr. Kardan, et hommikuti lõppeksid mu kümneminutilised jalutuskäigud Ugalasse, sest mõtleksin, et mul on nii raske kott ja õhtul tahan veel poodi minna jne.”

Loe Tervis Plussi oktoobrikuu kaaneloost veel:

  • “Kui ma saan kuidagi heitgaaside ülekülluse vastu sõdida, siis ma teen seda.” Viljandi vahel eelistab Adeele oma igapäevaseid asju ajada kas jalgsi või roheka “kokukaga”, millega sõitis ka tema ema ja enne seda veel tema ema. Miks asju ära visata, kui need töötavad?

  • „Tänapäeva riided on nagu rämpstoit, ostetakse proovimata ja üsna pea visatakse jälle ära. Mulle nii meeldib, kuidas vanaema avab oma riidekapi ja räägib iga kleidi kohta oma loo.

  • Selline tüdruk ei osta toidupoest ka suvalist sööki. “Ma olen maalt pärit ja seal on asi väga lihtne! Lähed hommikul õue kanade juurde, võtad nende sulgede alt muna, vanaema on lüpsnud kitsepiima, seda võtad kõrvale. Keldrist tood kartulit ja porgandit. Peenralt nopid tilli, kasvuhoonest tomatit ja lähed teed süüa.”

  • “Mul on kahju inimestest, kes ei süvene ega näe läbi toiduainetööstuse korporatiivset plaani odavalt mingit jama maha müüa. Vahepeal meid nagu surutakse sellisesse nurka, et polegi midagi tervislikku võtta.”

  • ” Pole vaja mingit dieediraamatut, meediat ega midagi. Sinu keha on siinsamas, sinuga koos, kuula parem teda!”

  • „Meie jooksukultuur on selline, et ma jooksen, sest siis ma võin õhtul veel kooki süüa, aga see on vale. Meid teeb õnnelikuks, kui saame istuda diivanil ja süüa, aga selleks pole meid loodud. See ei pea nii olema.”

Veel Tervis Plussi oktoobrinumbris:

  • Treeni oma kodus!

  • Kohvipausil piht peeneks. 8 tervislikku valikut

  • Kolesterool korda!

  • 4 sammu, kuidas ennast rohkem väärtustada

  • Grete Treieri südame võidud

  • Seksiga stressi vastu

  • Pingetest vabaks — tõhus massaaž iseendale

  • Õiged tallad päästavad valust

  • Heitsin seljast 25 kg!

  • Laiskusest lahti. Salendav menüü. 7 head harjutust