Aet Maatee: päev pärast pidu on kõige keerulisem
"Me kestame rahvana kaua! Meil on tugev inimressurss ja järeltulev põlv on sära täis," kiidab XI noorte laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Aet Maatee.
Aet Maatee on sügavalt liigutatud, et selleaastane noorte laulu- ja tantsupidu rahvale nii südamesse läks. Juba ainuüksi rongkäigu algust tulid vaatama väga paljud inimesed, samas kui 2007. aastal olid tänavad nii vara hommikul veel üsna tühjad.
„See meeletu hulk inimesi, kes kohale oli tulnud, näitas et see on inimestele tähtis ja läheb neile korda. Rääkimata kõigist, kes jälgisid meid teleekraanilt või raadiost!"
„Loomulikult ei saa tänamata jätta kõiki lapsevanemaid, kes neid tuhandeid pluuse triikisid ja sokke pesid," muigab peakorraldaja.
Naistekas uuris, kui stressirohkeks nõnda vastutusrohke töö peakorraldaja jaoks kujunes.
„Kõige suurem hirm pole mitte see, et kas äkki läheb midagi valesti, vaid see, kas su meeskond jaksab. Kõigil on väga suur koormus ja magamisaega on ikka vähe… Aga see on uskumatu, kuidas meeskond suutis end kokku võtta ja kõigega ilusti hakkama saada, kõik sujuma panna. Super!”
„Üks nauditavamaid hetki korraldamise juures on see, kui tead, et oled üle kavaldanud — kas siis aja või ilma. Tunne, et oskasid pisutki ette näha, oled sammu võrra eespool.”
Soojad mälestused
„Hästi soe emotsioon oli see, kui rokiplokis kõik püsti kargasid ja vahekäigus tantsu vihtuma kukkusid. Kõige vahvamad ongi sellised asjad, mida sa oodata ei oska. Siiri Sisaski „Mis maa see on?” oli imeilus, see kuidas kõik palusid: „Siiri, tule laula!”
Näiteks „Mesipuu” polnud algselt kavas, kuid inimesed tahtsid seda laulda ja laulsidki! Me oleme kõigeks võimelised, kui me end kokku võtame ning ei peagi kõike kaks aastat harjutama. Need ootamatud positiivsed emotsioonid jätavad tõepoolest ilusa mälestuse.”
Päev pärast pidu
„Päev pärast pidu on kõige keerulisem päev,” tunnistab Maatee. „Kui väljak on inimesi täis, annad sa oma ressurssi hea meelega ära, kuid kui inimesed on juba lahkunud ning järel on vaid juhtmed ja sõrestik... Siis see pole enam nii tore.”
Perest on palju abi
Ka Aeti enda pere hoiab eesti rahva kombel ühte ning kõik tütred olid abis, peale ühe, kes viibis seoses õpingutega Taanis. „Kõik on alati ikka meeskonnas olnud, sest omasid tuleb lähedal hoida. Mu noorim laps laulis sel aastal segakoori ridades ja vanemad on eelnevatel aastatel ikka üritusest osa võtnud.”
Naisele on selleaastane üritus iseäranis tähtis, sest esimest korda sai sellest osa ka tema 7kuune lapselaps.
